McCartney, kes kasutavad vasakukäelistele mõeldud kitarre. Vasakukäelistele mõeldud pille valmistavad kõik suuremad tootjad. Alternatiiviks on osta paremakäeline basskitarr, pöörata kael teisele poole ning tõsta keeled ümber, kuid selline toimimisviis võib kaasa tuua probleeme mängumugavuses ning pilli hääles püsimisega. Tagatipuks oleks paljude kitarride küljes olev väljalõige (cut-away) sellisel juhul valel pool pillikaela, tehes juurdepääsu kõrgetele nootidele keerulisemaks. Pikemas perspektiivis on siiski vähem tüli, kui otsustada vasakukäelise pilli kasuks. Mõned vasakukäelised õpivad mängima paremakäelistele mõeldud kitarri, mille kael on teisele poole keeratud, kuid keeled on jäänud ümber tõstmata, mis tähendab, et kõrge G-keel ei ole mitte põranda poole, vaid üleval, ning kõik käib nii-öelda valepidi. Kuidas basskitarri hoida
kus lüürat peetakse tervendavaksrituaalseks esemeks, mängitakse seda pulmades. Lauto Lauto arvatakse pärinevat Mesopotaamiast. Varaseim primitiivne lauto moodi kahe või kolme keelega muusikariista kujutis on leitud 1600 (17 sajandil) eKr valmistatud keraamilisel plaadil, mis asub nüüd bagdadi muuseumis. Muusikariist jõudis peagi Egiptusesse. Osa neist 2 keelega lautodest olid valmistatud kilpkonna kilbist ja kaetud pealt nahaga, millel oli 6 kõlaava. Mõnikord oli 32 cm pikkuse pillikaela otsa nikerdatud hane- või pistrikupea. Neid mängiti lipitsaga. Pika kaelaga lauto ilmus Kreekasse 4. sajandil eKr, sealt levis see Etruuriasse ja Roomasse. 5 sajandil pKr mängiti pika kaelaga lautot Bütsansis ja Liibüas, Indiasse jõudis see alles 10. sajandil. Läänelik lauto oli otseselt kujunenud araabia ud'ist, lühikese kaela ja 4 keelega pillist, mida mängiti lipitsaga. Ud ilmus mekasse 6. sajandil. See oli häälestatud kvartidesse ning seda täiustati 5.-nda ning seejärel 6
annaabi.ee 
