kui selge hommik äkki lõikub lahti ning ajalt kihi järel koorub kiht. Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti - nood päevad üksildased, ahastavad, kus kahel tasapinnal kulges elu. Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad. Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. PILLAPALLA PLATS Kaob pilve nii soojus kui kuma. Hookaupa akna all lõhnab roos. Öökull asutab huikama ettekuulutamishoos. Silmis hirmukahm, ebausklik sajatab. Ülemistes registrites ööbik toomepuul lajatab: too piits! too piits! Esimene luuletus räägib minu arvates ta enda noorpõlvest, kus tal oli raske. Teises luuletuses autor lähtub oma autobiograafiast (eluloost)- sündis pärast sõda, õppis traktoristiks ja temast sai ka diplomeeritud kirjanik. Hingelt oli luuletaja
keelelise (kas ja kuidas otse tõlkida) ja sisuliste erinevate võimalike tõlgenduste (erinevates tõlgetes kasutati erinevaid väljendeid) tõttu. Lisaks tuli ka tõlkekäsikirja ennast toonaste kohalike võimude eest varjata ning selle ilmumine tuli taas päevakorda enam kui viiskümmend aastat hiljem selle esmaseks avaldamiseks soovitud ajast, kuid seda uhkem on ka tõlkija öeldes, et ,,Pea tehtud pillapalla, kaua tehtud kaunikene". Tõlke lõplikul valmimisel olid talle abiks ka Eesti Loodusuurijate Seltsi tunnustatud eriteadlased ning mitmed inimesed, kes aitasid kaasa keelelisele korrektsusele ning üldse kogu raamatu väljaandmisele sarjas ,,Loodusteaduse klassikud" 2012 aastal. Tõsi küll, motivatsioon ja lootus oli tõlgitud raamat anda välja juba 2009 aastal, mil saanuks seda teha C. R. Darwini 200-ks sünniaastapäevaks, kuid asjaolud jäid venima..
annaabi.ee 
