kinni püüdma, kuid Eurystheus ei võtnud kahe ülesande täitmist arvesse, kuna Herakles oli saanud abi.[1] Peale ülesande saamist läks Herakles Eleusisesse, et liituda Eleusise Müsteeriumiga, kus ta õppis kuidas siseneda Allilma ja lahkuda sealt elusalt, ning samas ka, et saada andeks kentauride tapmise eest. Ta leidis sissepääsu Allilma Tainaronist ning Athena ja Hermese abiga sai nii sisse kui ka välja. Charonist möödus ta tänu Hestia abile ja ta enda kurjadele pilkudele. Allilmas kohtus Herakles Theseuse ja Peirithoosega, kes olid vangistatud, kuna nad proovisid röövida Hadese abikaasat Persephonet. Ühe pärimuse järgi kerisid maod nende jalgade ümber rõngasse ja muutusid kiviks, teise järgi teeskles Hades külalislahkust ning palus neil istuda unustuse toolidesse ja nad jäid alatiseks kinni. Kui Herakles tõmbas Theseuse ta toolist, jäi osa ta reiest sinna kinni, kuid kui Herakles proovis Peirithoost päästa, värises maa, sest
selle salapärase läve, ronib üles mööda tundmatut 354 treppi, kust ükshaaval olid üles roninud isand Coquenard'i vanad eküüd. Ta näeb tegelikkuses teatud kirstu, mille kujutust ta akskümmend korda oli näinud unes: piklikku ja sügavat, tabaluku ja riividega suletud ja põranda külge kinnitatud kirstu, millest ta nii sageli oli kuulnud räägitavat ja mille advokaadiemanda, tõsi küll, veidi kuivad, kuid mitte ilma veetluseta käed avavad tema imetlevatele pilkudele. Ja peale selle seisis temal -- maailmas ringieksleval mehel ilma varanduse ja perekonnata, sõduril, kes on harjunud võõrastemajade, kõrtside, trahterite ja punkritega, maiasmokal, kes on enamuse ajast sunnitud rahulduma juhusliku palaga -- temal seisis ees võimalus einetada koduses lõunalauas, nautida perekondlikku mugavust ja lasta enesele osaks saada neid väikesi perenaise hoolitsuse avaldusi, mis meeldivad seda enam, mida harjumatum nendega ollakse, nagu ütlevad vanad sõjamehed.
annaabi.ee 
