Peterburis ilmus "Eesti", Moskvas enne esimest maailmasõda "Eesti Leht" (väljaandjaks Alfred Grünbaum), Pjatigorskis "Kaukaasia Eesti Asunduste Teataja" (ilmus veel 1918. aastal), 69 Arens 1958: 117 70 Samoilov 1991: 90 71 Arens 1958:116 Tomskis "Siberi asunik", Riias "Riia Eesti Koguduse Leht". Avaldati ka ajakirju: Peterburis spordiajakirja "Jõu Ilm", Berliinis "Edu", Helsingis spordikuurija "Võitja" ja Eduard Vilde pilkeleht "Kaak", aastal 1906 anti Pariisis välja ajakirja "Õigus"72. Esimene väljaspool Eestit avaldatud eestikeelne ajaleht hakkas aga teadaolevatel andmetel ilmuma mitte Venemaal, vaid USA-s 1897.aastal Enamlaste riigipöördega 1917.aasta hilisügisel pöörati uus lehekülg Venemaa eestlaste ajaloos.Nagu eelnevast näha võib, oli sealne eesti elu selleks ajaks jõudnud stabiliseeruda ja on teatavasti, vaatamata hilisematele 20.sajandil toimunud ajaloo
Kõrvallehtedena ilmusid tollal ka päevalehtede lühendatud väljaanded (Postimehel "Elu", Päevalehel "Aeg", Tallinna Teatajal "Tallinna Uudised"). Lühendatud väljaanne sisaldas päevalehe olulisemat materjali, kuid ilmus harvem ja oli odavam. Kõik päevalehed andsid välja ka tasulisi või tasuta lisasid (kirjandus-, populaarteaduslikud, meelelahutuslikud, juriidilised, majapidamisalased jm). Revolutsioonilise tõusu aastatel lisandusid ajakirjanduspilti poliitiline pilkeleht ning satiiriajakiri. Katseid oli tehtud juba 19. sajandi lõpupoole (Meelejahutaja naljakas lisaleht, Oleviku Naljalisa). Satiirilehed ilmusid enamasti ajalehtede lisade või kaasannetena, nii oli neid odavam ja lihtsam välja anda. 1904-1914 ilmus kokku 11 nimetust satiiri- ja huumorilisasid ning kaasandeid, sh Vilde toimetatud Teataja Naljalisa (Tln), Uudiste Naljaosa (Trt), "Kaak" (Helsingi); Postimehe "Sädemed" (1905-1915), Päevalehe "Sarjaja" (1912-1914). Neil lisadel olid sarnased,
annaabi.ee 
