cm. Meil on rohkem tuntud stepikilpkonn, keda paljud ka kodus lemmikloomana peavad. Alamseltsi pöördkaelalised (Pleurodira) kuuluvad loomad saavad erinevalt eelmistest liigutada oma pead rohkem külgedele kui ülespoole. Kilpkonnade aju on väga nõrgalt arenenud ja moodustab vähem kui 1 promilli tema massist. Seljaaju on seevastu jäme ja raske. Silmad on tavaliselt hästi arenenud, pupill on ümmargune, peale kahe liikuva silmalau esineb veel pilkekile. Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad. Näiteks oma kilprüü puudutamist tunneb loom otsekohe. Seevastu kuulmine on kilpkonnadel vilets. Maismaavormidel on trummikile paks, aga merevormidel on kuulmekäik kaetud tugevasti paksenenud nahaga. Elevantkilpkonn ehk elevant-kilpkonn (Geochelone nigra) on suurim maismaal elav kilpkonnaline, endeemne liik Galápagose saartel. Eri saartel on kujunenud erinevad alamliigid, keda on eristatud 15 (5 väljasurnud)
rinnakorvi liigutada. Seetõttu toimub hingamineõhku "neelates", kusjuures võngub keelealune aparaat. Õhu pumpamisega tegelevad ka jäsemed. Osad kilpkonnad on võimelised ka hingama läbi naha. Veekilpkonnadel toimub täiendav vee hingamine ja seetõttu võib mõni liik viibuda vee all nädalate kaupa, ilma, et tuleks pinnale hingama. Kilpkonna peaaju on nõrgalt arenenud. Seljaaju on jäme ja raske. Silmad on hästi arenenud, peale kahe liikuva silmaava esineb kilpkonnalistel veel pilkekile. Kuulmine on nõrgalt arenenud, maismaavormidel on trummikile paks, merekilpkonnadel on kuulmekäik kaetud paksenenud nahaga. Maitsmine, kompimine ja haistmine on üsna teravad. Loom tunneb iga väiksematki kilprüü puudutust. Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid hapnikku otse atmosfäärist. Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või enam munakurna, mille suurus võib olla kuni 100 munani. Emased munevad liivaurgudesse, mille nad ise kaevavad
annaabi.ee 
