üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. Ta taotles reformide elluviimiseks poliitilist ja kultuurilist lähenemist Venemaale ja vene rahvale. See kõik toimus tsensuuri ja aadlike rajatud seaduste vastu. Lisaks sellele avaldati "Sakala" lisalehes tuntumate eesti kirjanike teoseid, seal võtsid sõna Nalja Mart ja Kalja Pärt, kes leidsid pilkeainet kohalikest oludest ja päevaprobleemidest. Jakobsonist oli saanud ühiskondliku liikumise keskne tegelane. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhendeid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu. Sääraseid raamatuid ilus umbes viis. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele ja need raamatud olid
näidismajapidamise. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Leht oli populaarne. See kajastas võitlust aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. Kõigele lisaks ilmus ka "Sakalas" meelelahutus lehekülgi, milles võtsid sõna Nalja Mart ja Kalja Pärt, kes leidis pilkeainet kohalikest oludest ja päevaprobleemidest. Ajalehes ilmunud artiklid tõid aga ka kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega, ka Hurdaga. Asi viis suure konfliktini ja 1881 valiti Jakobson tagasiastunud Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu ,,Teadus ja Seadus põllul".
annaabi.ee 
