tendentse, mis tihti ilmnevad samaaegselt selle asemel, et kronoloogilistes etappides eraldi seista. Lugemaks teksti asjatundjana feministlikust perspektiivist, peab esmalt vaatlema teksti. Oluline on traditsiooniline naise stereotüüp - kas naist on tekstis kirjeldatud inglina, hulluna, ahvatlejana ja nõiana, kas teda iseloomustab valelikkus jne. Süüdistus naiste kohta (kas tekst süüdistab naisi näiteks sentimentaalsuses). Kuritarvitamised ja pilkamised (näiteks kas tekst halvustab naiste saavutusi). Üleüldine tahtlik hoolimatus naiste suhtes. Kui on jälgitud nõutud stereotüüpe, üldistusi ja väljajätte, mis jutustuses esinevad, peab järgnevalt lugema vastandudes patriarhaalse kultuuri mõtlemisele. Olles meeslugeja peab lugema vastupidiselt endale ja oma impulssidele. Naislugejad peavad olema võimelised nägema meeste eelarvamusi jutustuses, nii et oleks võimalik avastada nende väärsust.
«Tema on meie kiusajaks loodud. Ilma temata oleks Priidu ammugi sakstega hea sõber ja ise saksa mees olnud; ta põlgaks, nagu isandate õigus ja kõhus, nüüd talupoegi nii palju, et ta nendega juttugi ei teeks, veel vähem neid tõrkumisele läheks ärritama. Seaduse järele peab rahva ässitaja surema, aga mitte Priidu ei ole ässitaja, vaid sepp. Kui Priidut mitte pea lahti ei lasta, lähen ma kom-tuuri juurde ja ajan kõik süü sepa peale; ma räägin kõik ta häbemata sõnad ja pilkamised ara -- eks me siis näe, kes viimaks süüaluseks jääb.» «Kas Priidu eest ei võidaks muidu paluda, ilma et sepa peale kaevataks?» küsis Mai kartlikult. «Kaebamine võiks komtuuri uuesti vihale ärritada, kuna ta muidu vahest su palvet kuulda võtaks.» «Küllap mina tean, mis mu palve komtuuri ees maksab,» kiitles Krõõt, «aga sepa peale tahan ma ikka kaebusf tõsta. Tema kaotab meie elu õnne -- kadugu ta siis ise ka! Rätsep
annaabi.ee 
