Vahetult pärast lapse ilmale tulekut otsustas Inger vastsündinu hukata, kuna viimasel oli samasugune jänesmokk nagu Ingeril endal. Kuigi selline tegu on väga kahetsusväärne ja andestamatu, arvan ma, et see näitab Ingeri tugevust. Ta ei tahtnud, et tema laps kannataks samamoodi nagu ta ise ning otsustas teda maistest piinadest säästa. Inger soovis oma lapsele parimat ja leidis, et talle oleks parim mitte saada osa teiste pilgetest ning tema välimusest tulenevast tõrjumisest. Selle teo põhjal arvan ma, et Inger oli tugev ja vastupidav, sest ta peab kogu elu seda tegu enda mälestustes kandma. Samuti teeb Ingerist tugeva inimese tema vanglas veedetud aastad. Pole just lihtne jätta oma lapsed ja kodu aastateks kellegi teise hoolde ning olla neist eemal. Olenemata sellest sai Inger vanglas palju uusi kogemusi ja teadmisi. Mis aga naise elu kõige enam muutis, oli vabanemine teda piinanud jänesemokast
11. Kes on Mefistofeles? Milles seisneb tema jõud ja jõuetus? Mefistofeles on Saatan, Kurat ning eitamise, pimeduse ja hävitamise vaim. Mefistofelese jõud seisneb selles, et ta purustab ning hävitab mõndagi, kuid ta ei suuda hävitada põhilist – elu ennast ning see on tema jõuetus. Ta on tasakaalukas. Ei kired ega kahtlused näri tema hinge. Maailma ta ei vihka ega armasta, ta lihtsalt põlgab seda. Ta irvitab humaanse Fausti üle, kes hukutab Margareta, end tema pilgetest kostab läbi tõde, mis on valus isegi temale. See on sääraste inimeste tüüp, kes on masendatud kauasest kurjuse nägemisest ning pettunud maailma eelduste headuses. 12. Milliseid mõtteid tekitas Sinus lugejana I osa? I osa oli väga kindlasti väga mitmekesine arvamuste ning arusaamade suhtes, mis mulle väga meeldis. Kõige rohkem aga nõustusin just Mefistofelesega, kes tegelikult tõi välja maailma probleemid, ilma neid ilustamata
inimestel. Kolmandas osas - reis Laputasse- mõtlejate ja õpetlaste maa. Need on kõik haledad veidrikud, kes ei tea elust midagi. On kadunud ära kontakt tegeliku eluga ja tekkinud õpetlase poos. (pidi lööma teist mingi asjandusega, et too reageeriks). Selle taga midagi pole, vaid autoriteed. Teaduses hakkab toimum enesetähtsustamine jne. Sel ajal, kui kirjutas ja elas Swift ei tegeldud väga vb elava teadusega, pigem tardunud. Hoolimata pilgetest, on Swifti peamine idee osutada teaduse võõrandumisele inimtegevuse igapäevastest vajadustest. IV osa- hobustemaa reis. Hihnhimid, mis peaks hobuse hirnumist tähendama. See on irooniline. Hobuste maa on Gulliverile esialgu selliseks lahenduseks. Ta jõuab kusagile, kus ühiskonna asjad on justkui korraldatud ideaalselt. Jõuab nö utoopiasse- õnnemaale. S suhtub utoopiasse skeptisega siiski kõigesse, mida oma teoses kirjeldab
annaabi.ee 
