Nagu on öelnud prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Juba 2. sajandil e.Kr Roomas ja tegelikult terves Vahemerepiirkonnas oli populaarseks meelelahutusürituseks gladiaatorite võitlus, kus võideldi elu ja surma eest. Niisuguste üritsute jaoks ehitati uhkeid ehitisi nagu Roomas Kolosseum. Inimesed kogunesid, et näha verd ja surma. Samuti peeti (ja peetakse mõnes piirkonnas siiani) poomist ning kividega surnuks pildumist või mõnda muud samalaadset tegevust väga meelelahtuslikuks. Kui rahvas tahtis tsirkust, pidi ta seda saama. See võib tänasele lääneühiskonna inimesele tunduda toores ja jõhker meelelahutus, kuid tegelikult on niisugune käitumine ka praegu sagedasti äratuntav. Tihti vastatakse teiste abipalvetele iroonia ning mõnitamisega. Kõige suurem õnn on teise inimese õnnetus. Siinkohal on ilmselt paslik meelde tuletada eestlaste vanasõna ,,Eestlase lemmik toit on teine eestlane"
61,7% tüdrukud. Kristi Kõivu tõlgenduses on vägivalla tähendus õpilastele kolmetahuline: 1. vägivalla väärtushinnanguline iseloom 2. füüsiline teisi inimesi kahjustav käitumine 3. tahtlik psühholoogiline kavatsus teistele inimestele haiget või kahju teha kooliklassis Uurimistulemuste põhjal esines kõige enam: togimist ja tõukamist e. füüsilist vägivalda (46,97% juhtudel) narritamist või pilkamist (39,57% juhtudel) asjade äravõtmist või peitmist (34,10%) 4. asjade pildumist või lõhkumist (22,77%) e. psühholoogilist vägivalda. Kohad, kus vägivald kõige sagedamini aset leidis olid koridorid (25,8%) ja klassiruumid (22,8%). Inimesed, kes õpilaste arvates saavad neid koolikiusamise puhul aidata, olid õpetajad (22,6%) ja klassijuhataja (13,5%) ning lapsevanemad (16,7%). Õpilaste arvates olid põhiprobleemideks koolis: 1. koolivägivald (nii psühholoogiline kui ka füüsiline) ja asjaolu, et see on koolis laialdaselt levinud 2