.......................................2 Praktikum 2: Palli juhtimine rennil........................................................................3 Praktikum 3: Närvivõrkude õpetamine..................................................................3 Praktikum 4: Mittelineaarsete süsteemide juhtimine tehisnärvivõrkudega ...........4 Praktikum 5: Model Reference control..................................................................6 Praktikum 6: Pildituvastus närvivõrkudega ...........................................................6 Praktikum 1_1: Etalonmudeliga adaptiivsüsteemid Esimene praktikum toimus 12.09. Kuna mul ei olnud siis veel aimugi (enda tähelepanematusest tingituna), et lõpuks on vaja kõigist laboritest aruanded teha, ei mäleta ma nüüd enam väga hästi mis seal täpselt toimus. Katsun siiski materjalide ja märkmete põhjal midagi kirjutada. Esimeses osas vaatlesime etalonmudeliga adaptiivsüsteeme.
ülesannet praegused tehisintellektisüsteemid suudavad ok/väga hästi/väga halvasti lahendada. Andmeanalüüsi kohta küsimusi ei tule. Tugev ehk lai AI: Oskab rääkida, saab küsimustest aru, oskab teha neid asju, mida inimene. Samal tasemel või parem kui inimene, pole veel tehtud. Nõrk ehk kitsas AI: tarkvara, mis lahendab konkreetseid inimese jaoks raskeid ülesandeid. Lahendab valemeid, mängib videomänge, tuvastab pilte. Hästi: kabe, kuldvillak, pildituvastus, fikseeritud reeglitega mängud, süsteemid (lihtsamad) OK: male, pokker Halvasti: chatbox Miks AI areng aeglane? Inimene ei teadvusta oma ajutegevust. Igapäevased toimingud paistavad lihtsad, kuid nõuavad ülikeerukaid ajuprotsesse (nt trepist üles minek, ukse avamine), samas roboti jaoks lihtsam kõrgemate matemaatiliste tehete tegemine, mille puhul ühene algoritm lahendusele. Turingi test: Mõistata, kas chat-ekraani taga on inimene või programm. Kui katsetajad ei