mud spetsiaalteavet. Täiendavad andmeid objektiivi kohta leiate kataloogist, tema tegelikud omadused selguvad alles proovimisel ja töö käigus. Objekti teravustamiseks ja vajaliku teravussügavuse endmiseks on objektiivil nihutuskeermed ja muudetava avaga diafragma. Et teravustamine ja suhtelise ava muutmine alluks fotograafi kontrollile, on objektiivil vastavad skaalarõngad. Teravustamisrõngale on märgitud pildistusobjekti võimalikud kaugused meetrites, jalgades või sümbolites. Diafragmarõngalt leiame avaarvud. Teravussügavuse skaala abil võime teada saada teravuse piirid antud situatsioonis. Säritus Särituseks nimetatakse fotomaterali mõjutamist valgusega. Valgustundliku materjali pinnale langeva valgusenergia hulka nimetatakse säriks (valgussärituseks), mis määratakse optilise kujutise valgustiheduse ja valguse toime kestuse korrutisena. Valgustehnikas mõõdetakse
Objekt ja taust. Kuigi lähipildistamisel on pildistatav objekt pildistajale suhteliselt lähedal, ei määra pildistamiskaugus veel seda, kas tegemist on lähipildistamisega või mitte. Kriteeriumiks lähipildistamise määratlemisel on pildistatava objekti ja temast filmi peale jääva kujutise suuruse vahekord. Nii eristataksegi kolme mõistet: lähipildistamine, makropildistamine ja mikropildistamine. Lähipildistamine on selline pildistamine, kus pildistusobjekti ja filmil tekkiv kujutise suuruse vahekord on 0,1× kuni 1,0×. Ehk objekt jääb filmile kümme korda vähendatuna kuni sama suurelt kui ta tegelikkuses on. 35 mm filmi puhul, mille kaadri suurus on 24x36mm tähendab 0,1× suurendust, et filmi peale jääv vaateväli on 24x36cm. 1,0× suurendust tähendab, et pildistatav objekt jäädvustatakse filmile elusuuruses ja pildi peale jääb vaateväli suurusega täpselt 24x36mm.
annaabi.ee 
