Matemaatilise külje pealt vaadates on paberfoto suurus tavaliselt 10 x 15 cm või ka vastupidi. Tihtilugu tegib fotograafil küsimus, et kuidas esemeid kuldlõike sisse panna nii,et need paistaksid ka kõige efektsemad. Sellisele küsimusele on leitud ka vastus. Abiks tuleb kolmandike reegel. On väidetud, et silmal ongi kõige ilusam vaadata fotot siis, kui tema elemendid on paigutatud arvestades kolmandike reeglit. Foto jagatakse mõlemast küljest kolmeks nii, et saadakse üheksa tükki. Pildistatavad objektid on soovitav panna järgima nende mõtteliste telgede sõlmpunkte või siis telgi ennast.
Loomuliku valguse ebapüsivus oleneb niihästi seaduspärastest teguritest kui ka juhuslikest asjaoludest ning valguse peegeldumisest maapinnalt. Loomuliku valguse eripäraks on suur muutlikkus, päeva kestel muutub pidevalt horisontaalselt ja vertikaalselt paiknevate pindade valgustihedus, päikesekiirte suund, spektraalne koostis ning valgustuse kontrastsus. Loomuliku valguse iseloom sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil, ilmastikust ja pilvitusest. Päikesepaistelise ilmaga on pildistatavad objektid valgustatud suunatus valgusega, mille suund on kogu nähtavas ruumis ühesugune ning mis annab ühtlase maksimaalse valgustiheduse. Niisugune valguse-varju loomulik valgustus toob hästi esile esemete ruumilise kuju, pinnafaktuuri. Pildistamissuuna valikul tuleb arvestada päikesekiirte suunda objektiivi optilise telje suhte ning nurka, mille all pildistatavad objektid on valgustatud. Sompus ilmaga kaasneb tavaliselt värvustonaalne, praktiliselt varjudeta valgustus
Loomuliku valguse ebapüsivus oleneb niihästi seaduspärastest teguritest kui ka juhuslikest asjaoludest ning valguse peegeldumisest maapinnalt. Loomuliku valguse eripäraks on suur muutlikkus, päeva kestel muutub pidevalt horisontaalselt ja vertikaalselt paiknevate pindade valgustihedus, päikesekiirte suund, spektraalne koostis ning valgustuse kontrastsus. Loomuliku valguse iseloom sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil, ilmastikust ja pilvitusest. Päikesepaistelise ilmaga on pildistatavad objektid valgustatud suunatus valgusega, mille suund on kogu nähtavas ruumis ühesugune ning mis annab ühtlase maksimaalse valgustiheduse. Niisugune valguse-varju loomulik valgustus toob hästi esile esemete ruumilise kuju, pinnafaktuuri. Pildistamissuuna valikul tuleb arvestada päikesekiirte suunda objektiivi optilise telje suhte ning nurka, mille all pildistatavad objektid on valgustatud. Sompus ilmaga kaasneb tavaliselt värvustonaalne, praktiliselt varjudeta valgustus
Portreefotograafia on olnud sama kaua, kui on eksisteerinud fotoaparaat. Seda selle tõttu, et see on odavam ja kättesaadavam kui portreemaal, mida kasutati enne kaamera leiutamist jäädvustamaks inimesi. Kuna 19ndal sajandil maksis dagerrotüüp üsna vähe, sai alata portreefotograafia populaarsuse areng. Stuudioid avati üle kogu maailma suuremates linnades. Nende varaste tööde stiilis peegeldusid tehnilised raskused, mis olid seotud 30-sekundilise säriajaga. Pildistatavad olid tavaliselt asetatud nii, et taustaks oli lihtne riie ja valgustus tuli aknast või mujalt, nii et seda sai peeglitega peegeldada. Kui varustus sai täiendust, muutus säriaeg lühemaks ja fotograafil oli rohkem loomingulist vabadust, mis tõi kaasa uued stiilid portreefotograafiasse. 4 3. Minu kaamerad 3.1. Canon EOS 300D (Digital Rebel) Canon EOS 300D on maailma üks
annaabi.ee 
