Anti välja suures koguses eestikeelset kooli- ja maailmakirjandust, sest nii gümnaasium kui ülikool läksid üle eesti keelele. 3 kirjastust: Loodus, Tänapäev, Noor-Eesti. 1927 hakkas Looduse kõrval loomingut välja andma ka Tänapäev. Kirjandusvõistlused. August Jakobson kirjutas “Vaeste-patuste alev”, inspireeris Pärnu (Rääma) elu. Betti Alver tuli kirjandusvõistluste kaudu kirjandusse. Proosa Luule muutub pildirikkamaks, sõnastused rikkalikumaks. Kirjanike rühmitusi ei teki juurde, sest EKS oli juba olemas. Rahulolematusega probleeme pole (tavaliselt oli see rühmituse tekke põhjuseks). Kirjandusorbiit – Sütiste, Jakobson, Hiir, Palgi. Noorte ja vihastena leidsid nad, et eesti kirjandus jätkab siuru ja nooreestlaslikku peenutsemist ja ülevust, nemad nõudsid elulähedust (eestikeskne, tõepärane). Neile ei meeldinud vanamoodne Tammsaare (sest kujutas maaelu, aga nemad olid linnast)
endise Postimaja juures, praeguses Sugari ees olevas pargis). Ta kirjutas 1927. aastal ,,Vaeste-Patuste alevi". Inspiratsiooni sai ta Pärnust Rääma elust. Ka näiteks Betti Alver oma romaanidega tuli kirjandusse kirjandusvõistluste kaudu. Valitsevaks kirjandusliigiks kujuneb 20ndatel proosa. Varem oli selleks luule, sest ajad olid muutuvad ja süvenemisekspolnud aega. On nii realistlik kui psühholoogiline romaan. Sõnastused muutuvad lihtsamaks ja teosed pildirikkamaks. Kirjanduslikke rühmitusi väga palju ei teki, sest polnud tuumikgruppe, kes oleks leidnud ühise keele ja oleks olnud rahulolematud. Oli Kirjanike Liit nagunii. 30ndate alguses kujuneb Kirjanduslik Orbiit, kuhu kuulusid Sütiste, Jakobson, Hiir. Nad leidsid, et eesti kirjandus jätkab liiga palju ilustamist, esteeditsemist, siurulikku stiili. Nad nõudsid elulähedust kõik peaks olema võimalikult tõepärane ning Eesti- keskne
annaabi.ee 
