mitmesugused erinevad kohtlemisi ja kontrollgruppe käsitletakse täpselt sarnaselt välja arvatud sõltumatu muutuja. Siis peavad võimalikud erinevused sõltumatu muutuja puhul olema sarnased tänu sõltumatule muutujale. 9. Kuidas vältida subjektipoolsete muutujate segiajamist Kõik muutujad välja arvatud manipuleerimine lisainfoga ( piltidel kujutatu lahtiseletamine ), hoiti nimetatud eksperimendis konstantsetena- võrdne aeg piltide meeldejätmisel, sama suur pildipaaride arv, samamoodi juhuslikult gruppidesse jagatud õppurid 10. Kui kasutati mitut gruppi – kas kõikide puhul toimus katse muidu täpselt ühesugustes tingimustes, välja arvatud siis varieeritav muutuja?? Läbiviidud katse ja selle kirjeldus sellele otseselt ei osuta välja arvatud teises eksperimendi osalenud suvekooli õpilastele makstud osalemistasu, mis ei tohiks eksperimendile mõju avaldada 11. Millised on (võiksid olla) segavad muutujad katses?
KÜSIMUSED 1. Miks on oluline eksperimentaalse uurimuse andmete lisamine andmetele,mis on saadud korrelatsioonilise uurimuse käigus? Test, mille käigus oleks üks esitatava pildipaari pilt selgelt äratuntav- kas see, ja millisel moel lihtsustab pildimälu taasesitumist 2.Mis suhted on antud uurimusel varasemate korrelatsiooniliste uurimustega? Esimeseses katses uuriti piltide meenutamist ilma ja koos seletusega ning teise katse puhul , et mil määral on antud seletus lihtsustamas pildipaaride meeldetuletamist. Millised on seosed ajalise siduva seosusliku tähenduse vahel 3. Aruta, millisel moel on iga uurimus ja eksperiment kasutanud transpositsiooni või eksperimentaalset realismi või mõlemit? Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4. Mis arvad, kas osalemise tasustamine andis mingit effekti tulemustele? Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga