KALJU LEPIK (1920 1999) Arvo Mägi, Kalju Lepik (1970, täiendatud trükk 1993) 1946 Nägu koduaknas Nii see kui ka järgmine teos sisaldavad peamiselt kahte tüüpi tekste: jõulist vastupanuluulet ja teadlikku antiestetismi. Neis on realistlikult groteskseid olupilte ja 10 pagulusängi. 1948 Mängumees 1949 Kerjused treppidel 1955 Muinasjutt Tiigrimaast - liigub modernisliku pildilisuse ja luule sarjalisuse poole. 1958 Kivimurd - rahvaluule intonatsioon ja keelendid 1965 Kollased nõmmed 1968 Marmorpagulane 1992 Öötüdruk 1997 Pihlakamarja rist kasutab rahvaluule poeetikat sõnastuse, onomatopöa ja süntaksi tasemel ja sageli nii et ootuspärase korduse asemel on kontrast, mis eriti lõikavalt mõjub. Kaks teemaderingi tema luulel - metafüüsilised küsimused ja poliitika ja neile lisandub maapaoelamuse mõtestamine.
juhtimist Stockholmis. Rühmituse koguteos ,,Homse nimel" (1945) selles on Kalju Lepiku palju eteldud luuletus ,,Kisendad, kodumaa!". Lepiku enda esimesed kogud olid ,,Nägu koduaknas" (1946) ja ,,Mängumees" (1948), mis sisaldavad kahte tüüpi tekste: teadlikku antiestetismi ja jõulist vastupanu. Nendes on grotesksed olupildid ja pagulasäng. Traditsiooniline värss, kasutab ka liikuvat rütmikat ja teisi stroofivorme. Muutus assotsiatiivse luule võimaluste, modernistliku pildilisuse ja luule sarjalisuse poole järgmistes kogudes: ,,Kerjused treppidel" (1949), ,,Merepõhi" (1951) ja ,,Muinasjutt Tiigrimaast" (1955). Uurib pigem ennast võõras maailmas. Kogus ,,Kivimurd" (1958) tuleb luulesse rahvaluule intonatsioone ja keelendeid. See luule on satiiriline ja valuline. Suureneb ka intertekstuaalsus, sidudes oma luule eesti luule klassikaga (Liiv, Suits). Tema luuletustele igavikulise mõõtme annab ka Piibel. Lepiku luule liigub 1950ndatel moodsa maailma
annaabi.ee 
