tänapäevasemasse keelde, ehkki see mõte tundub meelevaldne. Seda on aga juba ka teha proovitud lühemate katsetustena, näiteks kunagise keeleteadlase Johannes Aaviku poolt. Kui mingi tekst on kohati arusaamatu, siis tekivad seda seletavad ja lihtsustavad tekstid kultuuri. Nii on meie kultuuris nendeks Eno Raua ja Villem Ridala jutustus eeposest. On ilmunud ka väljaandeid, mis tutvustavad eepost lasteaialastele tänapäevases arvutiga animeeritud pildikeeles. Populariseeriva mõjuga on ka kirjanike omad versioonid eeposest, nimetagem siin neist mõnda: Rakke, Kivisildnik, Kivirähk. 7 KASUTATUD ALLIKAD Juhtkiri: Kalevite rahvas - "Kalevipoja" kallale. -Virumaa Teataja http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=8961&number=374 13.02.2003 Juurak, Raivo 2003. Nädalakommentaar. -Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/12.12.03/kommentaar/1.shtml 12.12.2003
inimesel oleks lihtsam aru saada asja olemusest, ilma et ta laskuks filosoofiliste/teoloogiliste arutlustekeerdkäikudesse? Mütoloogiat saab illustreerida ka näidetega maailma loomise kohta. Vanas Testamendis esitatakse maailma loomine kahes järgus. Üks on jumala looming, ehk suurest tühjusest eraldatud maa ja taevas ning kõik muu sinna peale ning veeuputuse lugu. Mõlemad on müüdid, mis üritavad selgitada tolle aja inimesele maailma teket. Müüt esitatakse sageli pildikeeles. Näiteks eestlaste maailma tekke lugu: sinisirje linnu lugu. Lendab mingisse koplisse, seal on tavaliselt kolm põõsast: sinine, punane ja kuldkollane. Ta valib viimse ja teebki sinna pesa, haub välja pojad, siis pillutab need pojad mööda ilma laiali ja teeb neist erinevaid asju. Tavaliselt on poegi kolm ,ning neist saavad päike, kuu ja täht. Kuulus eesti filosoof , kirjanik ja teadlane Uku Masing on öelnud, et müüt on algelise (usundi)teaduse hüpotees ( ehk oletus) ja tema iseloom
annaabi.ee 
