eest varjama. “Kristliku ajastu esimestest sajanditest on vähe viiteid uue kultuse kujutamisele maalikunstis. Rooma katakombides kujutati 3. ja 4. sajandist pärit freskodel nii paganlikke kui piiblisüžeid, viimaseid vaid piiratud hulgal.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86) Algkristlased ootasid maailmalõppu ja Kristuse teist tulemist. Lisaks maailmalõpuootusele ja kristlaste tagakiusamisele takistas kunsti arengut ka Vana Testamendi pildikeeld. Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme. Kogukond oli vaene, kirikuid algkristlastel polnud, koguneti laenatud, renditud või rikkamatelt koguduseliikmetelt annetustena saadud majades.
jumalik alge allutas Kristuses inimliku alge. Chalkedoni otsustega nõustunud kristlikud kirikud tunnistavad sellega, et nende õpetuste konfliktid on detailides. 5) Konstantinoopolis 553 jätkuvalt tegutsemine nestoriaanluse ja monofüsiitide vastu. 6) Konstantinoopolis 680-81 monoteleetide vastu, kes ütlesid, et Kristuses on vaid 1 tahe (inimlik tahe allub Jumalale), aga 2 loomust. 7) Nikaias 787 arutati pilditüli: kuidas suhtuda Vana-Testamendi pildikeeldu; otsustati lubada, aga mitte kui puuslike. 8) Konstantinoopolis 869-870 kirikupoliitiliste tülide arutamine ja paavsti ülemvõimu tunnustamine. Idakirik seda oikumeenilisena ei aktsepteerinud. Euroopa keldi, germaani ja slaavi rahvaste ristiusustamine: Germaani vaata ülevalt Keldi - ??? Slaavi Algab Rooma ja Bütsantsi kultuuri tungimisega ida ja kesk euroopasse. 6. saj Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas, 8. saj sloveenide hulgas. Karl Suure
annaabi.ee 
