docstxt/.txt
oli vaja sobivaid tegelasi (erinevad inimtüübid). Varem või hiljem toimus lihtsustamine, sest keerulise tüübiga on raske töötada. Filosoofide jaoks sellist tehnilist probleemi ei eksisteerinud. Nemad võisid rahulikult mõtiskleda nende inimtüüpide üle. Lõppkokkuvõttes mõjutas filosoofia hoopis teatrit (Menandrose looming Uus-atika perioodil). Kesk-Atika komdöödia oli argine, kitsalt olustikuline (pole ülev). Tüüpilisim situatsioon jooming. Travestia (vormi muutmise läbi pilatud teos) - argipäeva taustale on pandud jumalad (jumalatest olid saanud juba anekdoodi tegelased). Autoreid huvitas kitsa ringkonna eluolu (n-ö kuldne noorus, kelle jõudeaeg möödus pidutsedes). Ei kasutatud mõistet ,,absoluut", seda asendas mõiste ,,juhus". Teatris kujunesid välja kindlad tüübid - grupid samastumise alusel. Tegelasteks olid nt hetäär, ori, rikas noormees. Enam ei olnud tähtis individuaalne nimi. Näidenditest kadus koor avanes privaatse suhtluse valdkond
Sellepärast sai ka Woland ehk saatan sinna tulla. Moskva on teine Jersalaim. Seal valitseb samasugune kurjus nagu valitses juutide poolt Kristuse ristilöömisel." Tegelased. Seal on kolm reeturi kuju. Esimene on Juudas, teine on Aloizi Mogarõts, kolmas reetur on parun Mayggel. Sarnase saatusega isikud on Jeesua Ha-Nostri ja Meister. Keegi neid ei mõista ja neid kuulda ei võta. Ivan Bezdomnõi (vene keeles koduta inimene). See tegelaskuju kannab Bulgakovi ühte pseudonüümi. Siin on pilatud seda, et 20ndatel aastatel oli kombeks NSVL, et kirjanikud võtsid kummalisi hüüdnimesid endale. Usuvastaseid poeeme kirjutati sel ajal hirmus palju, sest vene rahvas oma põhiolemuses on väga usklik ja kannatlik. Lõhuti kirikuid palju, sellepärast kirjutati. Tollast nõukogude elu kirjeldab, kui Berlioz ja Bezdomnõi kohtavad Wolandit, nad ütlevad, et see on välismaalane. Välismaalasi peeti spioonideks ja nad polnud kindlasti sõber.