A. Lindgren - Estonia teater Tallinnas - Vanemuise hävinenud teatrihoone, mõlemad jugendstiilis Mõisahooned- tuntuim Valgamaal Taagepere mõis- O. Wildau Varast jugendit ka Kalevi seltsimaja hoones Pirital, huvitava katusega (matkib Narva püstpalkelamute katuseid), põles maani maha K. Burman arhitekt, joonised alles, saaks taastada, puust. 20.aastate lõpus Eestisse funktsionalism (Saksamaalt), bauhaus- funktsionalismi kool Lihtsad hooned, sammastest, pilastritest loobumine, lame katus, palju klaasi kasutamist, geomeetrilised, lihtsad vormid. Eesti peamine esindaja Pärnu linnaarhitekt O. Siiman - Arvukad villad rannarajoonis lähtuvad kuubist - Tema enda elamu funktsionalistlikus stiilis (Pärnus Kalevi tänav 1a) - Pärnu rannakohvik 1940, huvitava rõduga A. Mattus - Tartu peaarhitekt - Funktsionalism, kujundanud Tähtvere linnaosa, Tammelinna, Üliõpilaskorporatsioonide hooned nt. Ugala korp. hoone E. J. Kuusik
Palazzode ehitust täiendas ka Leon Battista Alberti (1404-72), kes oma loomingus rakendas antiigile omaseid vorme järjekindlamalt kui teised vararenessansi meistrid Tema projekti järgi Firenzes ehitatud Palazzo Rucellai (1446-51) seinad on laotud lamedas rustikas, horisontaalsete simssidega korrusteks jaotatud hoone erinevatel korrustel on erineva orderiga lamedad pilastrid (Colosseumi motiiv).Hoonet kroonib hiiglaslik katusesimss. Samal ajal annab rustika ette loodud lamedatest pilastritest raamistik ka hoopis teistsuguse vormeli, milles kätkeb võimalus fassaadiga mängida, kasutada ette- ja tagasiasteid, sõnaga motiive, mis saavad omaseks järgmise arhitektuuristiili, baroki ajal. Arhitektina jääb Alberti siiski kiindunuks antiigivormidesse. Nii on ta lähtunud oma sakaraalehituse projektides antiiksest triumfikaare motiivist (San Francesco kirik Riminis, 1447-68 ja San Andrea kirik Mantovas, 1470-94). Samal ajal on ta siseruumide kujundamisel