Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. 2) Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi 3) Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga. 4. Oluliste mõistete definitsioonid Kriitiline ratsionalism uurida teiste teooriaid ja oletusi ning kritiseerida enda omasid. Viimase mitte tegemise puhul on võimalus, et seda teevad teised. Allikas- avastus, mis täiendab meie teadmisi
otsesem tee on väidetu, väidetavate faktide eneste kriitiline kontrollimine” [seals.]. Popper osutab laiemale tagapõhjale, millest tema oletusel kasvab välja teadmise ülima allika otsimine: “Küsimus teadmise allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmiste sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis on saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt … need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga” [seals., lk. 1846]. 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Samas on näiteks teadmiste empiiriliste algallikateni jõudmine – välja arvatud triviaalsetel juhtudel – loogiliselt võimatu
annaabi.ee 
