(Saare 2006, lk 17) Erinevad teistest olid ordusse astunud rüütlid, kes sageli loobusid pärast mungatõotuse andmist oma perekonnavapist ja võtsid vastu Orduvendade ühise embleemi, mis kujutas musta risti valgel taustal. Kui 1310. aastal andis Saksa-Rooma keiser Heinrich VII Saksa ordu kõrgmeistrile õiguse kasutada oma riigivürsti ametipitsatis keisrikotkast, kujunes ka orduembleem orduvapiks. Vasallide vapid jagunevad kõnelevateks ja tummadeks. Esimestel viitab vapikujund piktograafiliselt vapiomaniku perekonnanimele, näiteks roosid Rosenite, jalad Footide jne vapil. Perekonnanimi võidi saada päritoluküla (nt Stackelbergid, Ungernid, Buxhövdenid), vasallile kuulunud lääni (nt Dolenid, Yxküllid) või hüüdnime (nt Plater, Scheel) järgi. Esimesel juhul kasutati eesliidet de, von või vom der, teisel juhul gen (sõnast gennente nimetatud sks k). Tummade vappide pildid viitavad kõikvõimalikele motiividele. Näiteks on siin esindatud
selga v~ottes kandmist aga riisitaime. t¨ahendas algselt . on seotud karistu- maaharijast p¨arisorja sega k¨ umnise maksmisest . M¨ argis esinev on k¨ ull k~ orvak~orvalehoidmise eest sarnane , aga m¨argid pole , hiljem t¨ ahistas koduko- omavahel seotud, t¨ahistab hast v¨aljasaatmist . on piktograafiliselt ohverduskoh- ka kodukohast eemal tegutse- ta esiisadele . on vate ametnike otsimine. k~orgest soost aadlik, aga Hiljem loodi ka ametnike on p¨arisorjast p~ollut¨o¨oline. liikumist h~olbustavad vahe- jaamad . t¨ahenduseks / ¡ Koosneb ja
annaabi.ee 
