rohkem kui muu kontoritöö tegijatel. Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda. Arvuti kuvar Arvuti valikul tähtsad asjad: · Pöörake tähelepanu pikslitele. Mida rohkem pikseleid ühe tolli kohta tuleb, seda parem. Eelistada tuleks 110 75-le. Mida parem on pildieristus, seda kergem on ekraani lugeda ja seda väiksem koormus teie silmadele langeb. · Uurige hertse: monitori spetsifikatsioon peab olema vähemalt 70-75 hertsi. Mida rohkem hertse, seda vähem ekraan vilgub. Sülearvutid on praktiliselt vilkumiskindlad. · Vaadake monitorile ülevalt alla. Kõige mugavam asend silmadele on, kui vaatate
M, Celeron, Core Duo Intelilt; Athlon, Turion 64 ja Sempron AMD-lt), mis jäävad oma lauaar- vuti analoogidest taktsageduse poolest maha, kuid tarbivad tunduvalt vähem energiat ning seeläbi eraldavad ka vähem soojust. Monitori rollis kasutatakse korpusega kokkuehitatud aktiivmaatrikskuvareid (active matrix LCD), varasemal ajal ka passiivmaatrikskuvareid. Aktiivmaatriks- ja passiivmaatrikstehno- loogia erinevad selle poolest, et viimasel kasutatakse ainult juhtivaid radasid pikslitele sig- naali andmiseks, esimesel on aga pikslite juures ka transistorid ja kondensaatorid, mis hoia- vad pikslil mõnda aega ise signaali. Selle tulemusena saadakse aktiivmaatrikskuvaritel kõrge kontrastsuse ja hea reaktsiooniajaga pilt. Igal aktiivmaatrikskuvaril on pikslite arv maatriksil fikseeritud, st. kuvaril on olemas füüsiline lahutusvõime. Füüsilisest kõrgema lahutusvõime seadmine pildile kvaliteeti tegelikult ei lisa. Sülearvutite juures ei saa kasutada tavalisi (PCI, AGP jmt
annaabi.ee 
