Rein Oidram _____________________________________________________________________ Alljärgnev on esitatud kui meetod, mis tagab piisava kaitsetaseme ilma isolatsiooni- koordinatsiooni lähema käsitlemiseta. Üksik piksetross loob piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille moodustajaks (ristlõike piirjooneks) on trossist algav kaar raadiusega 2H (vt joonis 9.6.1). Kaks piksetrossi, mille omavaheline kaugus on väiksem kui 2H, loovad kaitsetsooni, mille piiri piksetrosside vahel moodustab kõrguse 2H keskpunktist MR läbi trosside (raadiusega R) tõmmatud kaar (vt joonis 9.6.2). Kaitsetsoon on trosside kogu ulatuses pidev. M2H M2H 2H 2H 2H H Joonis 9.6.1 Üksiku piksetrossi kaitsetsoon M2H MR M2 H
elektrivõrgus). Kõrgemate paigaldiste korral on kaitsetsoonid suhteliselt väiksemad. Alljärgnev on esitatud kui meetod, mis tagab piisava kaitsetaseme ilma isolatsiooni- koordinatsiooni lähema käsitlemiseta. Üksik piksetross loob piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille moodustajaks (ristlõike piirjooneks) on trossist algav kaar raadiusega 2H (vt joonis 9.6.1). Kaks piksetrossi, mille omavaheline kaugus on väiksem kui 2H, loovad kaitsetsooni, mille piiri piksetrosside vahel moodustab kõrguse 2H keskpunktist MR läbi trosside (raadiusega R) tõmmatud kaar (vt joonis 9.6.2). Kaitsetsoon on trosside kogu ulatuses pidev. M2H M2H 2H 2H 2H H Joonis 9.6.1 Üksiku piksetrossi kaitsetsoon M2 H MR M2 H
· esmasel välgulöögil 10/350 s · edasistel välgulöökidel 0,25/100 s on määratletud valemiga: kus: I voolu tippväärtus; k voolu tippväärtuse parandustegur; t aeg (kestus); 1 vooolufrondi ajakonstant; 2 voolusaba ajakonstant. 60. Piksevardad ja piksetrossid, õhuliini kaitsenurk Piksevardast arenevad lahenduskanalid kiiremini, kui piksetrossidelt. Seega on piksevarraste kaitsetsoonid laiemad kui samal kõrgusel paiknevate piksetrosside kaitsetsoonid. Üksiku piksevarda kaitsetsoon on nõguskoonuse kujuline, mille moodustaja on piksevarda tippu läbiv kaar raadiusega 3H (joonis 5.11). Kahe teineteisest vähem kui 3H kaugusel asuva piksevarda vaheline kaitsetsoon moodustub varraste tippusid läbiva kaarega raadiusega R, mille keskpunkt MR on kõrgusel 3H (joonis 5.12). Piksetrossid Üksik piksetross tekitab piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille ristlõike piirjooneks on trossi läbiv kaar raadiusega 2H
− kiudoptiliste telekommunikatsiooniahelatega juhtmed OPCON ja pikse- kaitsetrossid OPGW Tugeva korrosiooniga aladele (mererannikud, tööstuspiirkonnad) võidakse sätestada erinõuded. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 8 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE • Ahelate arvu ning juhtmete ja piksetrosside paigutuse valik − sellekoha- sed nõuded ja soovitused − nt EEE-s. Juhtmete ebasümmeetrilise paigutuse puhul tuleb üle 100 km pikkused 110…500 kV õhuliinid transponeerida ühe täistsükliga. Alla 100 km pikkused liinid transponeeritakse alajaamades (lõpumastil või lõpumasti ja alajaama portaali vahelisel visangul. Keskpingevõrkudes on soovitav faase transponeerida alajaamades. • Isolatsiooni konstruktsiooni valik
annaabi.ee 
