Loengukursus AEK 3025 46 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Alljärgnev on esitatud kui meetod, mis tagab piisava kaitsetaseme ilma isolatsiooni- koordinatsiooni lähema käsitlemiseta. Üksik piksetross loob piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille moodustajaks (ristlõike piirjooneks) on trossist algav kaar raadiusega 2H (vt joonis 9.6.1). Kaks piksetrossi, mille omavaheline kaugus on väiksem kui 2H, loovad kaitsetsooni, mille piiri piksetrosside vahel moodustab kõrguse 2H keskpunktist MR läbi trosside (raadiusega R) tõmmatud kaar (vt joonis 9.6.2). Kaitsetsoon on trosside kogu ulatuses pidev. M2H M2H 2H 2H 2H H Joonis 9.6.1 Üksiku piksetrossi kaitsetsoon
6.1 kuni 9.6.4 kujutatud kaitsetsoonid kehtivad paigaldiste puhul, mille kõrgus H on kuni 25 m (kasutusel 420 kV elektrivõrgus). Kõrgemate paigaldiste korral on kaitsetsoonid suhteliselt väiksemad. Alljärgnev on esitatud kui meetod, mis tagab piisava kaitsetaseme ilma isolatsiooni- koordinatsiooni lähema käsitlemiseta. Üksik piksetross loob piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille moodustajaks (ristlõike piirjooneks) on trossist algav kaar raadiusega 2H (vt joonis 9.6.1). Kaks piksetrossi, mille omavaheline kaugus on väiksem kui 2H, loovad kaitsetsooni, mille piiri piksetrosside vahel moodustab kõrguse 2H keskpunktist MR läbi trosside (raadiusega R) tõmmatud kaar (vt joonis 9.6.2). Kaitsetsoon on trosside kogu ulatuses pidev. M2H M2H 2H 2H 2H H Joonis 9.6
Üksiku piksevarda kaitsetsoon on nõguskoonuse kujuline, mille moodustaja on piksevarda tippu läbiv kaar raadiusega 3H (joonis 5.11). Kahe teineteisest vähem kui 3H kaugusel asuva piksevarda vaheline kaitsetsoon moodustub varraste tippusid läbiva kaarega raadiusega R, mille keskpunkt MR on kõrgusel 3H (joonis 5.12). Piksetrossid Üksik piksetross tekitab piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille ristlõike piirjooneks on trossi läbiv kaar raadiusega 2H. Kaks piksetrossi, mille vahekaugus on väiksem kui 2H , tekitavad koos kaitsetsooni, mille piiri piksekaitsetrosside vahel moodustab trossidele toetuv kaar raadiusega 2H . Väliskülgedel on kaitsetsoon sama kui ühe trossi korral. Joonis 5.15 Õhuliini kaitsenurk Õhuliini keskmine faasijuht on välgu otsetabamuse eest tavaliselt kaitstud suure varuga. Kahe trossiga õhuliini välimiste faasijuhtide või ühe trossiga õhuliini kõik faasijuhid ei ole välgu otselöögi eest kaitstud 100% tõenäosusega
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 2.3.2 Avariikoormused /security loads/ Et anda miinimumnõuded mastide väände- ja liinisuunalisele tugevusele, on sätestatud avariikoormused, mille arvestamine piirab töövõime kaotust. Arvesse võetavateks koormusteks on vastavalt juhtme katkemisel tekkiv juht- me ühepoolne staatiline tõmme ja leppelised mittetasakaalustatud koormused. Arvestatavad avariijuhtumid on sätestatud standardiga. Väändekoormused /Torsional loads/. Igasse piksetrossi või faasijuhtme kinni- tuspunkti rakendatakse staatiline jääkkoormus, mis tuleneb juhtme, osajuhtme või piksetrossi katkemisest külgnevas visangus. Samal koormusjuhtumil võib vaadelda mitme või kõigi osajuhtmete või juhtmete katkemist. Liinisuunalised koormused /longitudinal loads/. Liinisuunalised koormused rakendatakse samaaegselt kõigis kinnituspunktides. Koormused mastidele võib võtta võrdseks juhtmete katkemisest tingitud ühe- poolse tõmbega.
annaabi.ee 
