Kreeka Kreeka jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult ja neid kujutati ühe suure perekonnana, samuti nagu Mesopotaamias. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpuse mägi. Jumalaid oli väga palju. Nende arvu ei saa kindlalt öelda, sest samalaadne jumal võis kanda mitut nime. Kreekased võtsid mõnigi kord ka võõramaiseid jumalaid omaks, neid vahel ka mõne enda omaga samastades. Jumalkonna eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äiksejumal Zeus. Tänu piksenooltele oli ta kõigist võimsaim ja talle pidid teised jumalad kuuletuma. Tal oli palju lapsi. Tema abikaasa oli tema õde Hera, keda austati kui abielu kaitsjat. Zeusi vend oli merejumal Poseidon ja allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde, Demeter, oli mulla, selle sigivuse ja vilja jumalanna. Jumalate kohta on palju müüte, nagu ka Muistses Egiptuses ja Mesopotaamias. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed ja moodustasid jumalate noorema põlvkonna:
Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, s.t inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda, kus iganes soovisid. Jumalaid oli väga palju. Kreeka panteoni eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tänu piksenooltele oli ta kõigist võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Teda kujutati sageli jumalate valitsejana, istumas kõrgel Olümpose troonil. Zeusil oli palju lapsi nii jumalate kui ka inimeste seas. Seetõttu nimetasid kreeklased teda lihtsalt isaks. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna Hera, keda kreeklased austasid peamiselt kui abielu kaitsjat. Zeusi kaks venda olid merejumal Poseidon ja surnute valitseja Hades
annaabi.ee 
