elusolendeid. Pikselgist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tkkideks. Veelgi vgevamad krgatused kostavad ikese ajal krbetes, kui vlgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Kahjustuste vltimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. Vlgutaolised nhtused Vlgutaolised nhtused on kettvlk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravlk (tulekera mtmed, vrvus ja kestus on vga erisugused). Milline on pikselgi mju inimese organismile? ikesenoolest tabatul on tpilistel juhtudel rohked verevalumid ja pletushaavad. Pikselgi tagajrjel seiskub tihti sda. Uuemate thelepanekute jrgi ei phjusta inimese vi looma surma mitte ainult ikese ajal tekkiv elektrilaeng. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud artiklis teatatakse, et surma phjuseks vib olla ka pikselgi ajal tekkiv magnetvli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest vi loomast mne meetri kaugusel maasse
Apifoobia, apiofoobia- hirm mesilaste ees. (ka melissofoobia) Apotemnofoobia- hirm amputeeritud jseme(te)ga inimeste ees. Arahhibutrofoobia- hirm phklivi suulakke kleepumise ees. Arahnefoobia, arahnofoobia- hirm mblike ees. Arhenofoobia- hirm meeste ees. (ka androfoobia, etc) Aritmofoobia- hirm numbrite ees. (ka numerofoobia, vt okto-, triskaidekafoobia) Arsonofoobia- hirm tule ees. (ka profoobia) Astenofoobia- hirm minestamise vi nrkuse ees. Astrafoobia, astrapofoobia- hirm pikselgi ja -mrina ees. (vt tonitrofoobia etc) Astrofoobia- hirm thtede (vi ka teiste tevakehade) ees. (vt sidero-, kometofoobia ) Asmmetrofoobia- hirm asmmeetriliste objektide ees. (vastand smmetrifoobia) Ataksiofoobia- hirm ataksia (lihaste koordineerimatud liigutused) ees. Ataksofoobia- hirm korratuse ees. Atelofoobia- hirm ebatiuslikkuse ees. Atefoobia- hirm kokkuvarisemise vi varemete ees. Atasagorafoobia- hirm saada unustatud vi ignoreeritud. Atomosofoobia - hirm tuumaplahvatuste ees
Kitsamas tähenduses mõistetakse mõnikord dünaamika all ka pildil oleva kõige tumedama ja heledama punkti vahele jääva spektri laiust. Seetõttu määrab ka digiteerimisaparaadi (skänneri) või esitlustehnika (monitor) dünaamika ulatus pildi tumedamate ja heledamate alade detailsuse. Vanad ühevärvilised (monokroom) monitorid kasutasid ühe pikseli kuvamiseks ühte bitti, kuna aga bitil on kaks võimalikku väärtust, üks või null, siis võis pikselgi olla kas sisse- või väljalülitatud. Kui piksel "töötas", siis selle koha peal ekraan helendas ning kuvas seega ühte kindlat värvi (tavaliselt kas rohelist või kollakat tooni) ning vastupidi, mitte töötades oli ekraan selle koha peal pime ehk näha oli must toon. Järgmine samm oli neljabitine värviedastus, mis võimaldas kuvada juba 16 erinevat värvitooni (kaks neljandas astmes on 16, bitil on kaks võimalikku väärtust ning pikseli
annaabi.ee 
