Ragnarök'I ehk maailmalõpu kuulutaja. Skandinaavia kristluse-eelne usund -Allikad: saagad ,,Beowulf''& ,,Inglite saaga'', eepos ,, Edda'', ruunikirjad(5.-6saj) kestis kuni 10.sajandini,kristlik usund oli olnud polüteistlik,usuti mitmesse jumalasse- 2 jumalate suguvõsa: aasid & vaanid.Nad olid alguses vaenujalal,pärast leppisid ära. Peajumalaks Aasidel Thor, kirjeldati vahest ka Odini nime all. Aasid on peajumalad- eelkõige sõja- ja piksejumalad. Vaanide peajumalaks oli Frer Frö ja nemad olid elkõige viljakusjumalad. Germaanlased (enne 1000.a) -keeled: saksa,norra,rootsi,taani,islandi,hollandi,afrikaani keel- kristluse eelsest Skandinaaviast üldiselt: Skandinaavia arenas omasoodu-siinne ülikkond rajas oma poliitilise süsteemi,mis tugines sõjakusel ja rikkalikul kinkimisel. Ei tunnistatud roomlust ega ladina k. Rooma impeerium langeb 395.aastal aga ei mõjutanud Skandinaaviat. Elati külaühiskonnas,tegeldi põllunduse ja
maailma. Vesi tuleb ka aga järgi august, leitakse koioti karvadest veekoletise lapsed, visatakse auku tagasi ja vesi taganeb. 12.09.2012 Ex nihilo - eimillestki. Leeming arvab, et see ex nihilo loomine on kõige tavalisem. Üks ülim jumalus, kuigi ta võib olla ka jaotatud. Loob teadlikult ja iseseisvalt kõiksuse, universumi. Aeg-ajalt juhtub ka kogemata. Tavaliselt loob ta seda mingist tühjusest, aga mõnikord viidatakse ka sellele, et midagi on varem olnud. Taevajumalad, piksejumalad. 1) Üksi, paariliseta - samas tihtipeale määratakse ta sooliselt, enamasti meessoost. Pöördutakse tihti kui Isa poole. 2) Enne loomist - püütakse jätta kirjeldamatuks seda 3) Kõikvõimas - alguses läheb tihtipeale midagi valesti. Eksimus, viga. 4) Hävitus - lõpetamata. Selle vea likvideerimine jääb tihtipeale lõpetamata. Nt. Noa laeva lugu. Loomine: · Lausumine · Mõtlemine · Puudutamine · Sülitamine · Oksendamine · Sittumine. Mõnes inuiti loos trickster(ronk
- Linnamägede ja avaasulate areng ilmestab Baltimaade ühiskondlike ja poliitiliste struktuuride arengut, näidates nii-öelda eliidi taotlusi. Ühiskondliku ja poliitilise arengutaseme erinevusi rauaaja lõpul näitab linnamägede arv: Leedus oli neid kasutusel ligikaudu 700, Lätis peaaegu 200 ja Eestis alla 100. Suurim ja tähtsaim linnamägi oli KERNAVE Leedus, kus 13.sajnadil võis elada 3000 inimest. - PERKUNAST (balti) ja TAARA (eesti)- piksejumalad - Leedut mainib esimest korda üks saksa kroonikakirjutaja 1009. Aastal, kõneldes kristliku misjonärii BRUNO märtisurmast. Viikingajal (800-1050) rüüstasid Skandinaavia sõjamehed pidevalt Läänemere idakallast. Bremeni peapiiskopi Rimberti kirja pandud ,,Püha Ansgari eluloos" räägitakse taanlaste mereretke hävitavast lüüasaamisest kuralaste käest ning hilisemast rootslaste edukast sõjakäigust kuralaste vastu 850. Aastatel. Rootsi 11
annaabi.ee 
