Tema õpipoisiaastad möödusid Tartu Ülikoolis 1988-1993. Ja kuigi Kivirähk on tunnistanud ennast ülikooli akadeemiliseks apsakas, kes armastas rohkem õlut juua ja ühiselamus tuletõrjevoolikuid lahti rullida, oli ta 1991.aastal aastast ka Päevalehes kultuuritoimetaja ametis. Aga märgiline pööre toimus 1993, mil Kivirähist sai pärast ülikooli lõpetamist Päevalehe huumoritoimetaja koos omaenda huumoriküljega. Kiviräha kirjanduslik noorus möödus mitmes kohas, aga eriti Pikri kaante vahel(Pikker oli nõukogude satiir- ja huumoriajakiri). Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel. Siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor. Ja sel ajal leiab Kivirähk ka oma stiili. Seda peegeldavad lühilood, mis ilmuvad kogumikus ,,Kalevipoeg"(1997)
hüppama. Kellele seejuures esimesena veri välja tuli see oli järgneval aastal Peko peremees. Omanik on pekopapp, enamasti mees. Naised, kes olid riieatatud meesteks võisid ka pidustustest osa võtta. Pidustused toimusid pööripäeval. Setu kuningriigis on Peko ka praegu elujõuline. Uku – soomlaste ülijumal. Võis olla ka eestlaste, aga ülijumala kultus puudub. Anti erinevaid ande, Paluti õnnistust, et vili hästi kasvaks. Uku on Vanaisa ehk Taara, eesti uuemas mütoloogias Kõue ja Pikri personifikatsioon. Tõnn – Ka viljakusjumal. rohkem Pärnu ümbruses. Tõnn on taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnni olemasolu majas tuli saladuses hoida. Metsik – kuju õlgedest, toki otsas viidi küla äärde puu otsa. Taara – ehk Tarapita on muistsete eestlaste (eelkõige saarlaste) jumaluse nimi. Sagedane
ühiselamus tuletõrjevoolikuid lahti rullida ning veega mängida ning ta visati seepärast ühikast välja. Ta 1991.aastal aastast ka Päevalehes kultuuritoimetaja ametis. Aga märgiline pööre toimus 1993, mil Kivirähist sai pärast ülikooli lõpetamist Päevalehe huumoritoimetaja koos omaenda huumoriküljega. Ta on abielus ka ajakirjankiuga Ilona Martsongiga ja neil on tütred nimedega Kaarin, Liisa ja Teele. Kiviräha kirjanduslik noorus möödus mitmes kohas, aga eriti Pikri kaante vahel(Pikker oli nõukogude satiir- ja huumoriajakiri). Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel, siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor. Ja sel ajal leiab Kivirähk ka oma stiili. Seda peegeldavad lühilood, mis ilmuvad kogumikus ,,Kalevipoeg"(1997)
57922325.250780 22746 Suure-Jaani vald 23436 5100365-1Pikkmetsa 58.68406625.295246 23436 Türi vald 90106 5100366-1Pikkmetsa 58.68412625.295072 90106 Türi vald 30985 4900446-1Pikknurme 58.60342726.210169 30985 Puurmani vald 30986 4900445-1Pikknurme 58.60377226.209901 30986 Puurmani vald 21052 7800682-1Pikksaare 58.19832226.567008 21052 Kambja vald 25400 7800684-1Pikksaare 58.19791726.566617 25400 Kambja vald 1395 14403-1 Pikri 59.43641924.847842 1395 Lasnamäe 1466 15802-1 Pikri 59.43634924.845956 1466 Lasnamäe 5248 21426-1 Pikva 59.28109825.373010 5248 Anija vald 5249 21425-1 Pikva 59.28140525.373482 5249 Anija vald 4449 23162-1 Pildiküla 59.35665224.876852 4449 Rae vald 28955 7400561-1Pilguse 58.26386521.985496 28955 Lääne-Saare vald 29436 7400562-1Pilguse 58.26375921.986148 29436 Lääne-Saare vald 92470 8200443-1Pilikse I 57
annaabi.ee 
