Koosneb peamiselt räni- ja vaguviburvetikatest (neil on vibur, millega nad on võimelised vees liikuma; nende ainevahetusproduktid on segased, kuuluvad ühele ja teisele poole). Ka eriviburvetikad ja rohevetikad on osa planktonist, õitseng hilissügisel. Fütoplanktoni hulk ja liigiline koosseis erineb ajas suuresti (kevadel kõige mitmekesisem). femtoplankton diameeter 0,02-0,2 mikromeetrit ,väikseim pikoplankton diameeter 0,2-2,0 mikromeetrit nanoplankton diameeter 2,0-20 mikromeetrit (enamus üherakseid vetikaid) mikroplankton diameeter 20-200 mikromeetrit mesoplankton ehk keskhõljum diameeter 0,2-200 millieetrit. Prokarüoot eeltuumne; algelised organismid - bakterid, sinikud (süaanabakterid) mis on tekkinud u 3 miljardit aastat tagasi. Kõikide nende vetikate kasvupiiranguks on valgus, millele lisanduvad süsinikdioksiidi
Molluskid, kalmaarid, kalad, merikilpkonnad, merimaod, hülged, vaalad, pingviinid, merelinnud. Magevee nekton vaesem – koorikloomad, putukavastsed, roomajad, kahepaiksed, mageveeimetajad, linnud (pardid). Uusi avastusi veekogude uurimisel On leitud uusi produtsente. Org-i suurusest sõltub tema käitumine ja funktsioon ökosüsteemis. Veesamba mikroobidest ja hulkrakistest rohkem infot. 1 1. pikoplankton koosneb põhiliselt bakteritest ja sinikutest. Proovide värvimine, florestsentsmikroskoopia. 1 ml merevees on 10astmel5 kuni 10astmel6 bakterirakku. Väike pikoplankton ja fotosünteesivad tsüanobakteridesinevad peaaegu kõikjal, eriti tähtsad on nad oligotroofsetes veekogudes. 0,2-2 mikromeetrit. Proklorofüüdid on 0,6-0,8 mikromeetrit. 1 ml merevees on 10astmel11 kuni 10astmel15 rakku. Asustavad valgustatud tsooni, sisaldavad klorofülle A, B ja C