III laitmatu, vaatleja, koltunud Välte määramisel on kolm etappi: 1) Kõigepealt määratakse kõnetakti silpide arv. 2) Kahe- ja kolmesilbilistes kõnetaktides tuleb kõigepealt vaadata esimese silbi pikkust. Kui esimene silp on lühike, siis on tegu esmavältelise sõnaga. Kui ei, siis tuleb edasi uurida. (Lühike silp on see, mis lõppeb lühikese vokaaliga) 3) Kui esimene silp on pikk, siis tuleb vaadelda kõnetakti kõigi silpide omavahelisi pikkussuhteid. Kolmanda vältelisestes kõnetaktides on esimene silp alati pikem kui järgnevad silbid. Teisevältelises on aga kõik silbid ühe pikkused. Sõnavälde sõna viimase kõnetakti välde A-tüvi kelle, mille. Tegusõnade puhul mina vorm(mina õpin) B-tüvi keda, mida. Tegusõnade puhul nud vorm. (Ma olen õppinud) Palatalisatsioon ehk peenendus iseloomulik hääldusnüanss, mis kaasneb l, n, s, d ja t ähede hääldamisega, kui neile häälikuile järgneb häälik i või j. N:
/e-la-ma/ /saar/ /ra-hu/-/lik-kus/ 2. Ühesilbiline kõnetakt on alati III välde Saar III välde 3. Kahe-ja kolmesilbilistes kõnetaktides tuleb vaadata esimese silbi pikkust e-la-ma I välde a) Kui esimene silp on lühike, siis on sõna esimeses vältes. Ta-ru, ke-na, tu-le-ma I välde b) Kui esimene silp on pikk, tuleb vaadelda kõnetakti teiste silpide pikkussuhteid. Soo-la-ne II välde Ka-pi II välde Kap-pi III välde 4. Sõna välte määrame viimasest kõnetaktist. /ra-hu/-/lik-kus/ III välde Kate ka-te II välde Ümarik /ü-ma-rik/ I välde Ülbe /ül-be/ II välde Kahjusid /kah-ju-sid/ II välde Tööleht harjutamiseks 1. KORDA MÕISTEID: · Rõhk- · Kõnetakt- · Palatalisatsioon- · Silp, selle ehitus- 2
annaabi.ee 
