Katse põhjal Pn=Q/9+12 Pn normaalne vj (kG) Q kehamass (kg) Traavis 6%, küliskäigul 5%, galopis 4% kehamassist. Maksimaalne veojõud 70-80% kehamassist, eriti võimsatel hobustel ka 100%. See sõltub palju hobuse veotahtest, treeningust. Elava temperamendiga suudavad lühiajaliselt rakendada suut jõudu. Tori hobustel on suurem veotahe kui eesti raskeveohobustel. Veojõudu mõjutavad tegurid Hobuse tüüp lihasmass, struktuur, liigesnurgad, toruluude pikkussuhted jne Lihaste mass on tavaliselt alla poole kehamassist Lihase struktuur sammu kiirus, sammu pikkus, jõud, kiirus Veojõud=seoses keha formaadiga Kliima ja ilmastik paras temp, higist. Kopsud, õhu niiskus Teetingimused jalgade toetuskindlus Tõusud langused tõus 7-8kraadi =norm 1x veojõud. Rakmed sori ja rangidega, toetuspind Liikumiskiirus a) keskmine b) väljavõtteline Mida pikem ja madalam hobube seda suurem veojõud. Tehtud töö väliselt tehtud mehhaaniline töö
Oletatavasti algab "suure programmi" koostamine juba eelnevatel lauseloome tasanditel. Ütluse intonatsiooni omandab laps harilikult varem kui sõnade normatiivse häälikkoostise. Silbiprogramm allub eelmisele ja see koostatakse häälduspausi ajal iga süntagma jaoks eraldi. Süntagma pikkus jääb harilikult piiridesse 7±2 silpi (2-3 sõna). Vaja on fikseerida silbijärg ja silpide koostis, rõhulised ja rõhutud silbid (rütm), eesti keeles ka häälikute pikkussuhted kõnetaktis. Realiseerimisega kaasneb alati kontroll. Enam teadlikustatud on sisuline kontroll: kas ma saavutasin oodatud tulemuse? Paralleelselt toimub kinesteetiline kontroll ja kuulmiskontroll. Viimased kindlustavad tagasiside kõne tehnilistel tasanditel ja osaliselt võib üks asendada teist. Seda võimalust kasutatakse logopeedias ja surdopedagoogikas hääldamise korrigeerimisel. 6. Tekst ja selle loome Teksti iseloomustavad kaks peamist tunnust: terviklikkus ja sidusus