Tüdrukute luustiku kasv lõpeb hormoonide toimel varem, ja enamasti on naised ka meestest lühemad. 16-17 -aastaselt on enamus tüdrukuid oma pikkuse täis kasvanud. Milline see saab olema, sõltub kindlasti geenidest, ehk sellest, millise kehakuju oled vanematelt pärinud. Oluliselt sõltub see ka toitumisest ja elukvaliteedi paranemisest, pole ju saladus, et sajandialguse noored olid mõnevõrra lühemad kui tänased. Lisaks pikkuskasvule toimub kehaga muudki nähtavat: puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb nahaalune rasvkude, mis loob naisele iseloomulikud ümarad kehavormid. Uued kehavormid on küll kindel märk peatsest täiskasvanuks saamisest, kuid samas võib vahel tunduda, et "kõigil on just minu kehaga asja" - tähelepanu võib algul olla üksjagu ebamugav. See, milliseks kujunevad sinu kehavormid, oleneb jällegi sellest, millised geenid oled oma vanematelt saanud
2a 95 - 105 53 – 66 7a 97 - 112 57 – 71 Nooruk Adolescent 112 - 128 66 – 80 Wilson & Hockenberry (2008) poolt tuuakse arteriaalse vererõhu väärtused välja vastavalt lapse vanusele ja soole. Korppi jt (2011) käsitletakse arteriaalse vererõhu referentsväärtuseid vastavalt lapse eale kuni (6 aastat) ja edasi vastavalt lapse pikkuskasvule (130-180 cm). 41 Tabel 6. Arteriaalse vererõhu referentsväärtused lapseeas (Korppi jt 2011). Patoloogia Vererõhu mõõtmisel tuuakse välja enamlevinumad vead, mis esinevad nii vajalike vahendite kui mõõtmise metoodika osas. Aparatuurist tingitud vead: manseti mõõdud ei vasta lapse õlavarre ümbermõõdule ja pikkusele; stetoskoobi voolikud liiga pikad; aparatuur pole töökorras.