pikkus on 181 km. Puurmani vallas puuduvad looduslikud järved, kuid esineb suuri rabalaukaid valla läänepoolmiku suurtes rabades. Veemajandus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed: Veemajandus on koondunud grupiti asuvate elamute teenindamiseks, eraldi asuvad üksikmajapidamised omavad väikese veevõtuga saht- või puurkaeve. Suuri veesüsteeme on valla territooriumil kaks, neist üks asub Puurmanis ning üks asub Saduküla keskasulas. Puurmanis, Pikknurmes, Härjanurmes ja mujal on väiksemaid veesüsteeme, mis varustavad elamuid ning teisi objekte. Puurkaevude keskmine sügavus keskasulates on 7095 m. Maavarad: Puurmani vallas esineb mitme mineraalse maavara varusid, mis on kasutusele võetud osaliselt või seniajani kasutamata. Peamiselt on tegemist liiva, kruusa ja turba kaevandamisega. Maakasutus: Seisuga 06.04.2006 on Puurmani vallas moodustatud 1639 katastriüksust keskmise pindalaga 16,96 ha, maa kogupind on 27 792 ha
Põhja-Aafrikani. Lehed on 3.....5 cm pikad, ümarad, leheserv suurte tömpide hammastega, pealt rohelised, alt sinakasrohelised. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Õitseb aprilli lõpul või mai alguses, seemned valmivad juunis. Juurestik tugev ja kaugeleulatuv, annab tugevasti juurevõsu, eriti pärast raiet. Haab haigestub väga sageli südamemädanikku. Suurimad haavad kasvavad Järvseljal, h = 39-40 m ja jämedaim haab Jõgevamaal, Pikknurmes d = 137 cm. Haljastuses kasutatakse H. haava vormi P. tremula f. erecta ('Erecta') - sammasjas vorm, teravnurga all väljuvate okstega, hea puiesteepuu, meil seni vähe kasutatud; 'Pendula'- laia, rippoksalise võraga puu. Tuntud on veel nn. triploidne haab P. tremula f. gigas (3n=57), tavaline 2n= 38. Vorm on kiiremakasvulisem ja haiguskindlam põhiliigist. Hõbehaab (Populus alba L.) Puu kasvab 25-30 m kõrguseks, areaal Kesk- ja Lääne- Euroopa ning Lääne- ja Kesk-Aasia
annaabi.ee 
