18 7.4.1. Peakomponentanalüüs (principal component analysis) seisneb hulga- mõõtmelises tunnusruumis endiste vektorite (kasutatud tunnustega määratud telgede) asendamises uutega, mis täielikumalt hõlmavad koguvarieeruvust. Esimese telje (vektori, komponendi) asend valitakse selline, et ta (oma pikkuses) haaraks maksimaalse osa üldvarieeruvusest (oleks OTUde ellips- oidse pilve pikiteljeks). Selleks kasutatakse vähimruutude meetodit: OTU- punktide teljest kauguse ruutude summa peab olema minimaalne. Teine, eelmi- sega risti asetsev telg hõlmab jällegi maksimaalselt võimaliku varieeru- vuste summa, jne. (Vt. joon. 4.) Iga uus telg väljendab nüüd mitte variee- ruvust ühe tunnuse piires, vaid kombineerib mitme (paljude) tunnuste vari- eeruvuse. Kui meil hästi läheb, on esimese kolme vektoriga hõlvatud näit. 75 või isegi 85 % koguvarieeruvusest.
kineetiline energia avaldub 3 e kT . 2 Kaheaatomilised molekulid (näit. CO, H 2 jne.) võivad ka pöörelda ümber molekuli pikiteljega ristuva telje. z y x Sõltumatuid, teineteisega ristuvaid pöörlemistelgi on seega kaks. Vaadeldaval joonisel on molekuli pikiteljeks x-telg, sõltumatuteks pöörlemistelgedeks võib võtta y- ja z-telje. Järelikult võrdub kaheaatomilise molekuli pöördliikumise vabadusastete arv alati kahega (sama kehtib ka mistahes niisuguse molekuli kohta, mille aatomid paiknevad ühel sirgel). Siia lisandub veel kolm pöördliikumise vabadusastet, nii et kaheaatomilise molekuli (või mistahes sellise molekuli, mille aatomid paiknevad ühel sirgel) vabadusastmete koguarv on 5. Sellise molekuli keskmine kineetiline energia avaldub
annaabi.ee 
