d) i) Alla 12 meetri pikkune jõuajamiga laev võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda valget ringtuld ja pardatulesid; ii) alla 7 meetri pikkune jõuajamiga laev, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme, võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda valget ringtuld ja võimalusel ka pardatulesid; iii) alla 12 meetri pikkusel jõuajamiga laeval võib topituli või valge ringtuli olla laeva pikitasandilt kõrvale nihutatud, kui nende paigutamine pikitasandile ei ole võimalik, tingimusel et pardatuled on koondatud ühte laternasse, mis paikneb laeva pikitasandil või võimalikult lähedal samale pikitasandile, millel paikneb topituli või valge ringtuli. 14 Reegel 24. Pukseerimine ja tõukamine a) Pukseeriv jõuajamiga laev peab kandma: i) reegli 23 punkti a alapunktis i või ii ettenähtud tule asemel kaht vertikaalselt paiknevat topituld
arvutamisel tunduva trimmi korral peab arvutama kõigi teoreetiliste kaarte pindalad tegeliku süviseni ja nende integreerimisel saame mahulise vee- väljasurve ning lõpuks kaarte pindalade epüürilt arvutame tegeliku XB. Vajalike andmete kiireks leidmiseks soovitas 19. sajandi algul prantsuse insener Bonjean kolme mõõtkavaga diagrammi Bonjean'i mastaapi. See mastaap koostatakse teoreetiliselt jooniselt saadud mõõtmete alusel, ta kujutab endast pikitasandile projekteeritud laevakere skemaatilise joonise taustal olevaid kõveraid. 2.3.3. Laeva mahuliste elementide arvutus Laeva süvismaht ehk mahuline veeväljasurve on laeva kõige enam iseloomustav geomeetriline suurus. Teades kõigi veeliinitasandite pindalasid, nende integreerimisel süvissammuga T = T/n saab mahulise veeväljasurve ( DISV) T
annaabi.ee 
