23. Kus võivad rõngussid elada? 24. Selgita mõisteid: a) Kutiikula e) pärisperemees b) Nahklihasmõik f) parasiit c) Iminapp g) liitsugulisus d) Vaheperemees h) lahksugulisus 1. lameussidel vereringe puudub, ümarussil kah, rõngussi vereringe on kinnine, süda pole, kaks pikisoont mis on ühendatud ringsoontega. Kahel esimesel on keha lame ja vereringe ei saa teostuda. 2. imiussil jätketega sooltoru, üheotsaline , paelussil see puudub. Ümarussil on sooltoru ja rõngussil 2st otsast avatud sooltoru. 3. see on vihmaussidele toeks ja aitab ka liikuda. 4. anda loomadele värsket vett ja toitu 5.nõrgestavad peremeest, kontrollivad aju otsima uut ohvrit ja siis võivad tappa. 6. nudipaleussil on ligikaudu 1000 lüli, sigimiselundid on need
Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud tugevasti profileeritud seintega peekrid. Kaunistused on tavaliselt vaid anumate ülaosas. Nõude ümber on keritud nöör, mis jätab efektse mustri. Teiseks iseloomulikuks esemeks on hästi lihvitud ja sissepuuritud varretusauguga vene- ehk paadikujulised kivikirved. 1. Külasema ehk kontinentaalne tüüp lihtne töötlus, proportsionaalne kuju, ühtlase paksusega, veidi kumer kuju, üks või kaks sisse lihvitud pikisoont 2. Karlova tüüpi kivikirved Eestile omane tüüp, selgelt välja lihvitud küljekandid, varretusauku ümbritsev rant, kannal asetsev nupp, hiljem rombilise ristlõike ja kujuga 3. Teravkannalised kirved Karlova sarnased, teravovaalsed KIVIAJA LÕPP Hakkas tekkima tekstiilkeraamika. Uute kontaktide alaks sai kiviaja lõpul Skandinaavia. NEOL
täiskasvanud isend (vajab · muna vastne täiskasvanud isend · igas lülis kaks mõlemast otsast avatud vaheperemeest) torukujulist eritustorukest · koed ja organid eristunud · suletud vereringe, kaks pikisoont, mis ühendatud ringsoontega · süda puudub · hingavad enamasti läbi naha, osa lõpusjätkmete abil · liitsugulised · muna vastne täiskasvanud isend LIMUSED TEOD KARBID PEAJALGSED
Paljudel harjaste ja jätketega. Keha katab epiteel, mis koos lihastega moodustab nahklihasmõigu. Elupaik: vees, maismaal. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil. Toes: nahklihasmõik ja kehaõõne vedelik. Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru. Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett. Nägemiselundid: osal on täppsilmad. Erituselundid: igas lülis kaks mõlemast otsast avatud torukujulist eritustorukest (neeru). Vereringe: suletud, kaks pikisoont, mis ühendatud ringsoontega. Südant pole. Hingamine: enamasti läbi naha, osa lõpusjätke abil. Sigimine: liitsugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: vihmauss, harjasliimukas, kaanid. LIMUSED Neil on mantel, jalg ja hõõrel. Enamasti kojaga loomad. TEOD üheosalise kojaga loom. KARBID kahest poolmest koda, liikumiseks kiilukujuline jalg. PEAJALGSED jalg on moondunud kombitsateks ja lehtriks. Elupaik: vees, maismaal.
annaabi.ee 
