Mikmmmm töölauda koos sellele kinnitatud detailiga saab nihuta- Mikroskoobi a b da rist- ja pikikruvikuga. cNihutuse suuruse määramiseks tuleb seada niitristi üks niit ühtivaks detaili ühe servaga ja võtta kruvikult lugem, siis nihutada detaili niitristi all kuni seesama niit ühtib kontuuri vastasservaga ja võtta jälle lugem. Lugemite vahe ongi nende kahe serva vaheline kaugus. Töölaua nihutamine ristisihis Töölaua nihutamine pikisihis Enne keerme mõõtmist tuleb selle telg seada ühtivaks niitristiga. Selleks tuleb niitristi üks niit (punktiirjoonega) viia ühtivusse keerme välisläbi- mõõduga kogu keerme pikkusel. Selleks tuleb keerata nii kruvikuid, kui ka okulaarmõõtepea kruvi 27 ja töölaua ülemise plaadi pööramise kruvi. Nüüd lükatakse käega töölaua pikikelk äärmisse parempoolsesse asendisse, lastakse lahti (see hakkab sirisedes aeglaselt vasakule tagasi
TÖÖ KÄIK 1. Määrake silindri mass ja tema läbimõõt (õõnsa silindri korral ka tema siseläbimõõt d'). Mõõtke veereva silindri masskeskme poolt läbitud tee pikkus l . 2. Kontrollige, kas nurgamõõteriista nullnäidu korral on kaldpind piki- ja ristsihis horisontaalne. Selleks asetage kaldpind nii, et kaldenurga näit oleks null. Seejärel asetage üks seadme all kastis olevatest silindritest kaldpinnale nii, et ta saaks veereda pikisihis. Kui kaldpind pole selles sihis horisontaalne, hakkab silinder veerema. Sel juhul reguleerige kaldpind horisontaalseks jalakruvide abil. Analoogiliselt toimige kaldpinna ristsihis horisontaalseks seadmisel. Hiljem kontrollige, kas kaldpind jäi pikisihis horisontaalseks. 3. Asetage kaldpind õppejõu poolt etteantud nurga alla ja fikseerige see asend, kasutades nurgamõõteriista küljes olevat pitsituskruvi. 4. Lülitage sisse ajamõõtja ja järgige selle ekraanile ilmuvaid korraldusi. 5
Horisontaalsetel juhtpindadel asub ristkelk. Konsool kinnitub juhtpindadele eriliste klambritega ja on ühtlasi baasdetailiks kõigile sõlmedele piki-, rist- ja püstettenihkeahelas. Konsool toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks. 5. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. Ristkelgu ülemistel juhtpindadel liigub töölaud pikisihis. Alumiste juhtpindadega toetub ristkelk konsooli ülemisel osal olevaile juhtpindadele ja liigub mööda neid ristsihis. 6. Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja liigub neil pikisihis. Töölauale kinnitatakse toorikud, kinnitus- ja muud rakised. Selleks on laua tööpinnas T-kujulised pikisooned. 7. Kiiruskast koos spindliga. Spindel saab pöörlemisliikumise kiiruskastist ja annab selle edasi lõikeriistale
moodustavad radiaalse riba. Tangentsiaallõikes on säsikiir süstjas ja koosneb üksteise peale asetatud rakkude ridadest (2 ja rohkem), millede arvust oleneb säsikiire kõrgus. Radiaallõikes on säsikiir nähtav mitmesuguse kõrgusega lindina. · Mitmerealine säsikiir moodustab ristlõikes riba, mis koosneb mitmest kõrvuti asuvast rakkude reast; tangentsiaallõikes on säsikiir läätsjas, koosnedes mitmest rakkude reast nii rist- kui ka pikisihis. Kui säsikiirel on laiuses (ristlõikes) üle viie rakkude rea, siis nimetatakse seda laiaks säsikiireks. · Üherealised säsikiired (tagentsiaalpind) harilik kuusk · Mitmerealised säsikiired (tagentsiaalpind) harilik vaher · Laiad säsikiired (tagentsiaalpind) harilik tamm Vaigukäik Vaigukäigud on vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Ehitus: · 1 eritusrakud · 2 mehaanilised · 3 kanal · 4 saaterakud Poorid Poorid võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke
annaabi.ee 
