tangensiaal magistraalid; konkurentsivõimeline ÜT; jalgsi-rattalikklus; kiiruste piirangud; magistraaltänavate tihedus =L/A [km/km²]; maa hind; näidis; turism; jalakäiate alad; esindushooned; rekonstrueerimine; veoautoliikluse tõrjumine; paraadid, kontserdid; laiad kõnniteed; tunnelid; muinsuskaitsenõuded; maa-alune linnaehitus; pargid-rohealad. Tänavaliik/min R: põhitn/10-12; jaotustn/8-10; juurdepääs/6. (Buss min R = 2B). Pikiprofiilide projekt.: 1=i1-i2; 2=i2-i3; T=R/2; B=T²/2R; K=2T. Kumer: 1)nähtavus; 2)trampliin. Nõgus: 1)tsentrifugaal jõu minimiseerimine; 2)sõidumugavus. Tänava liik/max i, % - põhi-jaotus tn / H4, R4-5, E5-6; juurdepääsud / H5, R5-6, E6-8; jalg ja kõnniteed / H3, R3-5, E5-6; ristmikud / H2,5, R2,5-3, E3-4; min kalle / H1,0, R0,7-1, E0,5-0,7. Ristmike proj.: t; y; 70°-110°; 90°; 7; parema käe reegel; stop; peatee; foor; ringliiklus. Foorid: I takt; II takt; 3-takti 90 sek; 4-takti 120 sek
võimalik hiljem joonises kasutada samakõrgusjoonte, lõigete, kõrguste kuvamiseks või mahtude arvutamiseks. Koolituse läbinu suudab koostada pikiprofiili ning koostada 3D koridor-mudeli. Koolituselt saab baasteadmised tarkvara kasutamiseks ning edukaks edasi õppimiseks. Sihtrühm Kursusele on oodatud projekteerijad, geodeedid, arhitektid ja kõik, kes puutuvad kokku või soovivad tegeleda maastikumudelitega, mahuarvutuste, lõigete ja/või pikiprofiilide koostamisega. Kursus eeldab baasteadmisi AutoCADist. Kursuse sisu Sissejuhatus: • AutoCAD Civil 3D (C3D) töökeskkond; • Tarkvara võimaluste lühiülevaade ning tutvumine programmiga. Punktid ja punktipilved: • Punktid ja punkti failide kasutamine Civil 3D tarkvaras; • Laserskanneeritud punktiandmete kasutamine. Funktsioonid: Points, Point Clouds Pinnamudel: • Vaatleme erinevaid võimalusi kuidas koostada 3D pinnamudel; • Väliandmetest või geoaluselt pinnamudeli tegemine;
· Mõjutavad karst, soostumine, maakasutus, läbinimek järvedest. Kevadine suurvesi · Toutumine põhja-, vihma ja lumesulamisveest (igaüks ligikaudu 1/3). · Siiski ka regionaalsed erinevused. Karstialade jõed ja Lõuna Eesti Eesti veebilanss 1/3 hõlmab jõgede ärvool, 2/3 aurub atmosfääri Lang ja pikiprofiili kuju · Kõikide jõgede areng on suunatud pikiproofiili kujus nn. tasakaaluprofiili saavutamisele · Pikiprofiilide kujunemine toimub väga paljude tegurite koosmõjul. · Põhja-Eesti jõgedel kumeramad pikiprofiilid. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusa kujuga pikirpofiilid · JOONIS! Jõgede pikiprofiilid erinevates vesikondades 1. Valgejõgi (Soome lahe vesikond) 2. Pärnu jõgi (väinamere ja Liivi lahe vesikond) 3. Piusa jõgi (Peipsi järv ja Narva jõe vesikond)
annaabi.ee 
