moodustavad vastupidavad tsüstid. Silmviburlane Elupaik: tiigid, lombid, lehti täis veekogud; Suurus: 0,05mm; Kuju: süstiku kujuga roibur; Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool; Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bakterid rakusuule ja sealt edasi rakuneelu. Seedimatud bakterite kestad jäägid eritatakse rakupäraku kaudu. Eritamine: Vedelate jääkide eritamiseks on tal kaks pulseerivat vakuoolt. Sigimine: Paljuneb pooldumise teel, kuid aegajalt liituvad kaks kinglooma suurväljade kohalt
valgusenergiat orgaanilise aine valmistamiseks, sel juhul toituvad nad nagu taimed, saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil puudub kuivamise eest kaitsev kehakate, enamik elab vees, kuid neid võib leida ka niiskes mullas, mõned algloomad elavad teiste organismide, sealhulgas ka inimese sees. · Algloomade paljunemine- *ristipooldumine- amööb *pikipooldumine- silmviburlane · Algloomade osa looduses- on toiduks, on haigustekitajad, olulised aineringelülid, algloomadest on tekkinud lubjakivi ja kriidilademed. · Algloomade osa inimese elus- on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel, põhjustavad haigusi- tüsenteeria, toksoplasmoos, malaaria, trihomonoos, lambliioos. Inimene saab kriiti, poleerida metalle, lihvida. · Üherakuline organism- keha moodustub ühest rakust.
annaabi.ee 
