boksi eessein üles Põrand kaldub, loom libiseb vastuvõtulauale või matile SIGADE UIMASTAMINE Suhteliselt madalapingelise elektrivooluga Kasutatav pinge kõigub 80 115 V Minimaalne võiks aga olla tegelikult 150 V Kasutatakse elektritange Kontaktid suruvad koljuluu mõlemale poolele või meelekohtadele Elektrivool peab läbima looma aju Käsitsi uimastamisel tangidega tekivad selgroolüli murrud verejooksudega selja pikimasse lihasesse LAMMASTE UIMASTAMINE Minimaalne voolutugevus 1 A, talledel 0, 5A Pinge 160 V Vooluga mõjutamisel aeg 3 s Lambad torgata 15 sek jooksul pärast uimastamist Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile Esineb tihti: Luumurde ja keha siseseid ning väliseid verevalumeid, liha tuimust ja ühtlasi ka selle säilivuse halvenemist Verevalumite põhjuseks vererõhu tõus ja veresoonte lõhkemine selle tagajärjel
115V pinge puhul tavaliselt ei saavutata. Minimaalne pinge peaks olema vähemalt 150 V. /1,2,3,6/ Sigade uimastamiseks madalapingelise elektrivooluga kasutatakse kõige sagedamini elektritange, mis asetatakse nii, et kontaktid suruvad koljuluu mõlemale poolele või meelekohtadele. Võib asetada ka ühe elektroodi pea ülemisse ossa, teise kõri alla põhimõttel, et elektrivool läbiks looma aju. Käsitsi uimastamisel tangidega tekivad selgroolüli murrud verejooksudega selja pikimasse lihasesse. Selgroomurdusid on võimalik vältida, kui siga ei haarata tangidega liikumise ajal. Tõenäoliselt on oluline selgroolülide asend üksteise suhtes välkkiirelt mõjuvast voolust tingitud lihaste kontraktsioonide puhul. Seepärast on enne uimastamist soovitav siga osaliselt fikseerida nii, et ta ei saaks liikuda. Selleks kasutatakse näiteks rennkonveierit, kus siga asub nii, et jalad ei ulatu põrandani. /1,2,3,6,8/
annaabi.ee 
