14. Alveolaarpuu ehitus Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetuse vere ja õhu vahel. Alveolaarpuu seintes paiknevad alveoolid ja läbi nende õhukese seina toimub erütrotsüütide rikastumine ja süsihappegaasi difundeerumine verest alveolaarõhku. Alveolaarpuu osad: 1. Respiratoorne bronhiool 2. Alveolaarjuhad 3. Alveolaarkotikesed 4. Kopsualveoolid 15. Seemnejuha ehitus Seemnejuha (ductus deferens) iseloomulik tunnus on tähekujuline valendik, mis on tingitud limaskesta pikikurdudest. Limaskesta katva kaherealise silinderepiteeli all paikneb sidekoeline proopria. Limaskestale järgnev lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja koosneb kolmest kihist: sisemisest ja välimisest piki- ja keskmisest ringkihist. Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav adventitsiaalkest. 16. Munajuha ehitus Munajuha (tuba uterina) ampullaarosa sein koosneb kolmest kestast – limas-, lihas- ja serooskestast.
Tsütoplasmarohked, rakud ulatuvad basaalmembraanilt valendikuni, pikliku kujuga tuum ja eristatav tuumake SPERMATOSOIDI EHITUS Valminud spermis eristatakse pead, kaela ja saba – saba jaguneb vaheosaks, põhiosaks ja lõpposaks Spermi pead kattev akrosoom sisaldab ensüüme, mis on vajalikud munarakku ümbritsevate katete – kiirpärja ja läbipaistva tsooni, läbimiseks SEEMNEJUHA Valendik tähekujuline, mis on tingitud limaskesta pikikurdudest, mis on kõige kõrgemad hobusel Limaskesta katva prismaatilise epiteeli all paikneb sidekoeline proopria Epiteelis paiknevad ka basaalrakud (v.a hobune, lammas) Limaskestale järgnev paks lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja moodustub erinevates (piki-, ring- ja viltu-) suundades kulgevatest silelihasrakkude kimpudest Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav serooskest – võib sisaldada ka vähesel hulgal lihaskimpe PROSTATA
annaabi.ee 
