Joonis 2.16 PRAKTILISED JÄRELDUSED: 1. Ühtlase pingejaotuse korral ( = const) pikkepinge resultant N rakendub läbi ristlõikepinna keskme (piki varda telge) ning muud sisejõud puuduvad; 2. Et tekiks ühtlane pingejaotus peab kõigi pikikoormuste resultant F rakenduma piki varda telge (puhta pikke tingimuseks ongi, et varda teljesihiliste koormuste resultant rakenduks piki varda telge). 2.5. Nihkepinged pikkel 2.5.1. Pinged pikikoormatud varda kaldlõikes Ühtlase ja sirge varda (ühtlasel) teljesihilisel tõmbamisel (Joon. 2.17): · pikisisejõu N epüür on ühtlane kogu varda ulatuses väärtusega N = F;
F F 1 muljumispind 1 vasak muljumispind 2 parem Mitmete muljumispindadega liidetes tuleb kontrollida selle elemendi tugevust, millele on kõige suurem kontaktsurve. 7. PINNAMOMENDID Mõningate deformatsioonide juures detaili tugevus sõltub mitte ainult ristõige pindalast, vaid ka ristlõige kujust.y Pikikoormuste puhul jagunevad pinged üle varda ristlõike ühtlaselt ning pinge saab määrata dAristlõike pindala kaudu. Väände- ja paindedeformatsioonide puhul aga see jaotus ei ole enam ühtlane. Seepärast nende pingete leidmiseks tuleb kasutada teisi ristlõiketunnussuurusi, mida nimetatakse x pinnamomentideks. 45
annaabi.ee 
