Liistud jagunevad: prisma ja segment liistudeks, selliseid liiteid nimetatakse eelpingestamata liideteks. Kokkupanekul pannakse kõigepealt liist võlli soonde ja alles seejärel lükatakse detail soonde. Liistude tööpindadeks on külgtahud selletõttu on detailid korralikult tsentreeritud. Segment liistude kasutatakse väikse pöördemomentide ülekandmiseks, detailide detailliikumise vältimiseks kasutatakse lisakinnitust. Pikikiilud on rummu soone kaldele vastava kaldpinnaga. Pikikiil lüüakse vasaraga võlli ja selle ühendava detaili vahele, nii saadakse eelpingestatud liide, mis väldib detailide telgliikumist. Kiilu sisse löömisega rikutakse detaili tsentreeritust võllil, mis tekitab viskumist, seepärast sobib pikikiilu kasutada ainult aeglase käigulistes ülekannetes. Hammas liide (nuutliide) Saadakse võllil asuvate hammaste ja detaili rummus olevate vastavate süviste ühendamisel. Hammasliiteid võib vaadelda palju liistuliste liidetena, mille liistud on
Tugevusarvutus pindsurvele Ddl 2T = Lõikele Ddl [ ] d- tihvti läbimõõt D- sisemise detaili läbimõõt l-tihvti pikkus T-moment 45. Liist- ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus. Standartsete liistude ja pikkikiilude ristlõige b*h (l0*h) valitakse lähtudes võlli läbimõõtudest d, nende pikkused aga lubatavaid muljumispingeid arvestades. Liited jagunevad : prismaliist; regementliist ja pikikiil. 2T P= Arvutus tehakse pindsurvele dlk [ p ] 9 T-moment d- liitenimiläbimõõt l- liite pikkus k-liistu ja rummu vahelise kontaktpinna kõrgus [p]-lubatud pindsurve 46. Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus. Hammasliide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas(ruumiavas). Kasut. nii liikuva kui ka la liikumatu ühenduse korral. Pindsurve
ülekantav pöördemoment. a.) Prisma- ja segmentliist : Arvutused tehakse võllist väljaulatuva liistuosa kohta eeldusel, et rummu surve liistule jaotub ühtlaselt. Erisurve tingimus: m = 2T/ (zKl(d + k)) [m], kus K = h t1. Lõiketugevuse tingimus: l = 2T / (zbld) []l. Arvutus muljumisele on standardliistude puhul põhiline, mittestandartsete liistude puhul tehakse kontroll ka lõikele. Segmentliist on prismaatilisest kitsam ning seda kontrollitakse ka lõikele. b.) Pikikiil: Kiilu laiema külje muljumistugevuse tingimus: a. ühe kiiluga liites: m = 12T / (bl(b + 6fd)) []m; b. kahe, teineteise suhtes 180º all paikneva kiiluga liites: m = 6T /(bl(b + 3fd) []m; c. kahe, teineteise suhtes 120º all paikneva kiiluga liites: m = 6T /(bl(b + 6fd) []m. c.) Tangentsiaalkiil: Eeldatakse, et kogu koormuse kannab üle kiil kitsama küljega. Kiilu paigutamisest võlli ja rummu vahel tekkinud hõõrdejõudu tema määramatuse tõttuu ei arvestata. Kiilu
annaabi.ee 
