NSV Liidus välja teisitimõtlejate (e. dissidentide) liikumine, mis: · kritiseeris kehtivat poliitilist korraldust · nõudis demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist jne. Oma vaateid väljendasid ja levitasid dissidendid karmi tsensuuri ja poliitilise surutise tingimustes: · omaalgatuslike lehtede, teoste ja lendlehtede kaudu kodumaal (nn.samizdat) · salaja läände toimetatud materjalide kaudu (nn. tamizdat) · meeleavaldustel ja pikettidel (mis jäid osalejate hulga poolest väikesearvulisteks) · luues nn. Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks NSV Liidus Tuntumad dissidendid NSV Liidus olid: · Aleksander Solzenitsõn- kirjanik, Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1970) · Andreis Sahharov- akadeemik ja tuumateadlane Võimud kasutasid teisitimõtlejate mahasurumiseks nende: · töölt vallandamist · asumisele saatmist · vangistamist
Seega võib töötajate ühing või liit, samuti ühingute liit ja keskliit korraldada streigi tööalaste järeleandmiste saavutamiseks ning tingimusel, et streigile on eelnenud lepitamine. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ei anna õigust esitada streigil poliitilisi või muid töösuhet mittepuudutavaid nõudmisi (vt ka otsuse p 18). Muid kui tööalaseid nõudmisi võivad ühingud ja liidud esitada oma eesmärkide täitmiseks koosolekutel, miitingutel, tänavarongkäikudel või pikettidel. Toetusstreigi eesmärgiks on solidaarsuse näitamine tööalaseid nõudmisi esitavatele streikivatele töötajatele ning nende tööandjale täiendava mõju avaldamine. See tähendab mh, et toetusstreike võib korraldada ka ajal, mil toetusstreigis osalevad töötajad on kohustatud pidama oma tööandjaga töörahu. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ei keela korraldada toetusstreiki muu valdkonna või sektori töötajate streigi toetuseks. 13
annaabi.ee 
