PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja.
PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja.
ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3 o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja
ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja
Piketeerimise all mõistetakse trassi telje tähistamist iga 100 meetri järel, seega piketi all mõistetakse 100 m pikkust trassilõiku. kuivõrd trassi algus on PK0, siis tähistus PK2 + 30,5 tähistab trassi punkti, mille kaugus trassi alguses on 230,5 meetrit. piketti tähistatakse maa - ja tahvlikestega tunnusvaiaga, millele on kirjutatud piketi number. Reljeefi iseloomulikke punktide pikettide vahel nimetatakse plusspunktideks. Nende kaugused mõõdetakse piketipunktide suhtes. Sellega on plusspunktid seotud trassi piketeerimisega, kusjuures piketiarv kirjutatakse vaiale. Trassi piketeerimisel üldjuhul nivelliiri trassi teljele ei paigutata, sest see segab teisi mõõtmisi. otstarbekas on paigutada nivelliir trassi teljest umbes 3 meetri kaugusele. 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine Piketaazi rajamisel mööda trassi ja situatsiooni mõõdistamisel kahel pool trassi kantakse kõik andmed abrissile, mida nim. piketaazi väliraamatuks
annaabi.ee 
