pöördepunktis edasi nn. Mõõduliia võrra. Mõõduliig-on see suurus mis arvestab pikkuste vahet sirgjooni mööda mõõtes ja kõverat mööda mõõtes. Pikettide ja +punktide märkimisega üheaegselt tehakse ka tavaliselt situatsioonimõõdistamine trassi maa-alal 20-50 m ulatuses kummalegi poole. Situatsioni mõõdistatakse kas ristjoonte meetoodil või siis polaarmeetodil kui kasutatakse elektrontahhümeetrit. Piketaazi märkimise ajal koostatakse ka tee-maa-ala skeem, mida nim. Piketaazi raamatuks. 19.Trigonomeetriline nivelleerimine. C1 Punkti A kohale on üles seatud tahhümeeter ja i on instrumendi kõrgus. Punkti B on üles seatud nivelleerimislatt, mille pikkuseks on l B l ja sellisel juhul saame skeemilt avaldada kõrguskasvu järgmiselt. i h A
100m tagant punkt, mida nimetatakse piketiks. Piketil on kaks tähendust: 100m pikkune lõik maastikul; vaiaga tähistatud punkt. Pikett tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga, tunnusvaia kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on pikett Pk0, iga järgnev piketi number näitab tema kaugust trassi algusest. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel märgitakse nn ,,+" punktidena (märgitakse nt +21,5). Siiamaani on piketaazi mõõdetud ruletiga, kuid tänapäeval võib seda teha elektrontahhümeetriga. Kuna trassi moodustavad sirged ja kõverad, siis tuleb trassi pikkust määrata ka piki kõveraid, kuid esialgu kõverat maastikule märgitud ei ole, seepärast kui mõõtmisega jõutakse esimese pöördepunktini, siis loetakse lindilt kaugus selle punktini, pöördenurga ja valitud kauguse kaudu arvutatakse ringi kõvera elemendid ja sealhulgas ka kõvera pikkus. Mõõtmisel linti
1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16
tasemel, määrab ära teedevõrgu üksikute lõikude tõenäolise liikluse, kuid ei anna eraldi üksikute pöörete liiklust, mikro annab detailsed pöörded ja selle põhjal saab nende pöörete teenindustaseme. Mida eeldatakse juhul, kui veojõu arvutustes ei arvestata inertsi eeldatakse paigaldminekut või seismist. Mis on piketaaz - Tee telje tähistamine looduses, piketivaiadega trassi pikkuse ja kõrguse määramiseks; piketaazi normaalne samm on 100m. Mis on kogujatee ja millal seda vaja on - Maanteega põhiliselt samasuunaliselt kulgev tee, mille eesmärgiks on maanteel oluliselt vähendada ristmike ja pealesõitude arvu, kuid samal ajal tagada vajalik juurdepääs maanteega külgnevale alale. Missugustest geomeetrilistest elementidest võidakse moodustada maantee trass sirge, kõver, siirdekõver Mida iseloomustab klotoidi parameeter A - iseloomustab klotoidi kõveruse muutuse intensiivsust
Reljeefi iseloomulikke punktide pikettide vahel nimetatakse plusspunktideks. Nende kaugused mõõdetakse piketipunktide suhtes. Sellega on plusspunktid seotud trassi piketeerimisega, kusjuures piketiarv kirjutatakse vaiale. Trassi piketeerimisel üldjuhul nivelliiri trassi teljele ei paigutata, sest see segab teisi mõõtmisi. otstarbekas on paigutada nivelliir trassi teljest umbes 3 meetri kaugusele. 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine Piketaazi rajamisel mööda trassi ja situatsiooni mõõdistamisel kahel pool trassi kantakse kõik andmed abrissile, mida nim. piketaazi väliraamatuks. (Ruuduline paber, mõõtkava 1:2000). Rajatise (tee, kanal) telg joonestatakse paberilehe kekele sirgena, näidates pöördepunktides noolekesega uus suund. Pöördepunkti N juurde kirjutatakse kõvera elemendid ja arvutatakse kõvera peapunktide väärtused ühtses piketaazi süsteemis.
nimetatakse piketiks. Piketil on kaks tähendust: 100m pikkune lõik maastikul; vaiaga tähistatud punkt. Pikett tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga, tunnusvaia kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on pikett Pk0, iga järgnev piketi number näitab tema kaugust trassi algusest. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel märgitakse nn ,,+" punktidena (nt: PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel). Siiamaani on piketaazi mõõdetud ruletiga, kuid tänapäeval võib seda teha elektrontahhümeetriga. Kuna trassi moodustavad sirged ja kõverad, siis tuleb trassi pikkust määrata ka piki kõveraid, kuid esialgu kõverat maastikule märgitud ei ole, seepärast kui mõõtmisega jõutakse esimese pöördepunktini, siis loetakse lindilt kaugus selle punktini, pöördenurga ja valitud kauguse kaudu arvutatakse ringi kõvera elemendid ja sealhulgas ka kõvera pikkus. Mõõtmisel linti
annaabi.ee 
