kontrollitakse hõõritsa asendit nurgikuga kahes risttasandis. Veendudes, et hõõritsa asend on õige, hakatakse aeglaselt pöörama päripäeva, surudes ühtlasi kergelt hõõritsat.Pöörata tuleb aeglaselt ja sujuvalt. Lubamatu on hõõritsat vastassuunas pöörata, kuna see võib kriimustada töödeldavat pinda ja murda hõõritsa lõikeserva. Hõõritsemist võib lugeda lõppenuks, kui hõõritsa tööosa on augu läbinud. Raskesti juurdepääsetavate kohtade hõõritsemisel kasutatakse pikendusvardaid .Kui hõõritsemist pole võimalik teostada eelnevate siiretega ühest ja samast ülesseadest, tuleb hõõrits seada tööpinki ujuvalt. Ettenihke suurusest hõõritsemisel sõltub pinnakaredus, mida väiksema läbimõõduga ava, seda väiksem on ettenihe. Lähtudes eelöeldust võib ettenihe hõõritsemisel olla piires 0,5...4 mm/p. Lõike-kiirus teras ja malm detailide hõõritsemisel v = 2...8.m/min.
Veendudes, et hõõritsa asend on õige, hakatakse aeglaselt pöörama päripäeva, surudes ühtlasi kergelt hõõritsat (joon. 135a). Pöörata tuleb aeglaselt ja sujuvalt. Lubamatu on hõõritsat vastassuunas pöörata, kuna see võib kriimustada töödeldavat pinda ja murda hõõritsa lõikeserva. Hõõritsemist võib lugeda lõppenuks, kui hõõritsa tööosa on augu läbinud. Raskesti juurdepääsetavate kohtade hõõritsemisel kasutatakse pikendusvardaid (joon. 135b,c). Kui hõõritsemist pole võimalik teostada eelnevate siiretega ühest ja samast ülesseadest, tuleb hõõrits seada tööpinki ujuvalt (joon. 136). Ettenihke suurusest hõõritsemisel sõltub pinnakaredus, mida väiksema läbimõõduga ava, seda väiksem on ettenihe. Lähtudes eelöeldust võib ettenihe hõõritsemisel olla piires 0,5...4 mm/p. Lõike- kiirus teras ja malm detailide hõõritsemisel v = 2...8.m/min. Aukude käsitsihõõritsemine