ühtsust ja suveräänsust. Ta uskus, et Jumal on loonud kõik olendid, kes sõltuvad tema tahtest ehk hukam'ist. Jumal ise ei ilmuta end maailmas, vaid tema tahe tuleb ilmsiks gurude tegevuse kaudu. Nanak ei pidanud teisi usundeid väärtusetuks, kuis arvas, et nende tähelepanu rituaalide üksikasjadele ja väljapoolesuunatus on tõsiseks takistuseks suhetes Jumalaga, keda tuleb otsida pigem enese seest. Guru Nanaki õpetused on kätketud tema värssidesse, ülistuslauludesse ja pikematesse poeetilistesse teostesse, mis tänapäeval moodustavad sikhide pühakirja tuumiku. ELU KOGUDUSES Sikhidelt ei nõuta maailmast lahtiütlemist, vaid nad peavad leidma tee, kuidas täita jumala tahet oma igapäevases elus. Palju rõhku pannakse elule koguduses. Teenimist koguduses hinnatakse kõrgelt ning templil on sikhide elus keskne koht. Kogudus koguneb templisse jumalateenistuseks, mille ajal lauldakse hümne. Jumalateenistused võivad toimuda igal ajal,
Ühiskond võis olla üsna suurte majanduslike erinevustega. Kõige tähelepanuväärsemad leiud on pronksivalude osadega. Võrude tegemiste vorme oli ka, aga võrusid mitte. Skandinaavias olla võrusid mitmeid, vorme aga ei. Muistsete põldude jäänused on ka leitud, kõige vanemad on saharoo põllud. Nad on säilinud tänu sellele, et omal ajal tehti kivikoristust ja selle käigus loobiti kivid kokku. Üks osa loobiti kivihunnikutesse, üks osa visati ka pikematesse vaaludesse, mis moodustasid põllulappe. Küljepikkus jäi 15-20 m ringi. Põllupeenarde funktsioon võis olla nt härja ja adra ümberpööramiseks (väheusutav), võib-olla olid kivid kuhjatud kõrgemaks ja oli aed, et hoida eemal kodu- ja metsloomi. Inimene hakkas juba siis loodust ümber kujutama. Need on Ida- Läänemere kõige vanemad põllud igatahes. Lahkunute jaoks hakati rajama maapealseid rajatisi, maapealseid haukambreid. Need on kividest kivikirstkalmed