Viktoriini vastused . Koostas :Raine Siimuste 27.August 2015 1.Vastus Deka tähendab kümmet ehk siis kümme liitrit 2.Vastus Trühvel,Lagrits,must riis,mustad ploomid,mustad datlid,mustad oad,mustsõstrad,mustkalamari, mustjuur,mustrõigas,must riis ,kaaviar,verivorst,must pipar,moon,must oliiv,must küüslauk,leib,mustad oad, 3.Vastus Nõrutamine on pikemaaegsem tegevus kui kurnamine. Märjad toiduained jätad sõelale nõrguma, et kõik vedelik välja voolaks. nt.kompotist puuviljade nõrutamine. 4.Vastus Sest veesõidukid on seest õõnsad ja on veest kergem ning vesi tõukab neid ülespoole 5.Vastus šefid, šašlõkk, šampanja, šerbett, šarž, šabloon, šaakal, šaht, šamaan, šampanjaklaas, šampanjakork, šampanjapudel, šampoon, šampinjon, šampinjonikaste, šanss,
vahetus piirkonnas.Süsteemne mõju mürkaine peab imenduma ning levima otsesest kokkupuutekohast eemale. 108. LD50. Keskmine surmav annus ehk lethal dose, 50%. Sellega märgitakse minimaalset mürgisust, mis on surmav pooltele isenditele katsepopulatsioonist. 109. Akuutne ja krooniline mürgisus. Akuutne lühem muutus ökosüsteemis hõlpsamalt mõõdetav, nt toornafta sattumine keskkonda. Krooniline pikemaaegsem pidev, kuid vähese hulga mürkainete juurdetulek keskkonda. Võib omada suuremaid ja salakavalamaid toimed, kui akuutne mürgisus.
vahetus piirkonnas.Süsteemne mõju mürkaine peab imenduma ning levima otsesest kokkupuutekohast eemale. 108. LD50. Keskmine surmav annus ehk lethal dose, 50%. Sellega märgitakse minimaalset mürgisust, mis on surmav pooltele isenditele katsepopulatsioonist. 109. Akuutne ja krooniline mürgisus. Akuutne lühem muutus ökosüsteemis hõlpsamalt mõõdetav, nt toornafta sattumine keskkonda. Krooniline pikemaaegsem pidev, kuid vähese hulga mürkainete juurdetulek keskkonda. Võib omada suuremaid ja salakavalamaid toimed, kui akuutne mürgisus.
keskel toimuvate lendude graafikusse, viimase puhul põhjendatakse seda varasemate hilinemiste absorbeerumiseks nii, et nad ei hakkaks päeva teisele poolele planeeritud lendusid mõjutama. Antud eesmärgiga puhvrid on mõistlik allokeerida lennuki maasoleku, värava faasi. Tolle lennufaasi strateegilised kulud on näha tabelites 3.8. ja 3.9., esimeses, strateegilise puhvrikulu maal olles: 1 min lisaks, väravas, reas. Juhtudel, kus värava pikemaaegsem kasutamine on raskendatud või kui lennujaama maksud värava okupeerimisel on väga kõrged, on lennufirmal mõistlikum valida värava kasutamise asemel kaugterminal, lisades maapealse puhvriaja väravast väljas olevasse aega ja tolle kulu takseerimisele. Õhusoleku puhvrid lisatakse suuremat lennuaega eeldades, suurendades maandumise kinnipidamise ning pikema marsruudi ajalist pikkust. Nende kulud on jällegi võimalik näha tabelites 3.8. ja 3.9
annaabi.ee 
