suurema rasvasisaldusega, sobides hästi väga kuivale, paksule ja ketendavale nahale. Nn. õlivabad, mitte-komedogeensed niisutajad on mõeldud probleemsele, aknele kalduvale nahale. Niisutajad ei noorenda nahka ega vähenda kortse, kuid neisse võidakse lisada vananemisvastaseid toimeaineid. Odavamad niisutajad töötavad üldjuhul sama hästi kui kallimad. Päiksekaitse Päiksekaitse, nii UVA kui UVB kiirte eest, on vajalik igal ajal, vältimaks nii päiksepõletust kui pikemaaegseid kahjustusi - enneaegset naha vananemist (kortse ja väikseid pigmendilaigukesi), teatud tüüpi nahavähki. Sageli arvatakse ennatlikult, et kui päikseblokaator on olemas puuderkreemis, on kaitse piisav. Tavaliselt on kaitsefaktor seal liiga väike. 6 Mõned patsiendid kardavad, et päikseblokaator ägestab aknet. Tänapäeval on siiski ka palju kergebaasilisi niisutavaid kreeme, mis sisaldavad kaisefaktoreid UVA ja UVB eest
Üksikute tajuliikide erisusi. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses – päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis ja objetkiivne järgnevus sündmustes (enne-pärast suhted välismaailmas). Eristatakse objektiivset ja subjektiivset aega. Subjektiivne ehk psüühiline aeg näitab seda, kui pikk mingi ajavahemik inimesele tundub, mitte aga seda, kui pikk see tegelikult on. Üldtendents on lühiajalisi ajavahemikke üle hinnata ja pikemaaegseid alahinnata. Ruumitaju hõlmab ruumi, vahemaade ja liikumise tajumist. Ruumilised kaugused võivad olla absoluutsed ja suhtelised. Suhtelised on seejuures kaugused, kui lähedal või kaugel asjad tajujale tunduvad, aga nad ei pruugi ka absoluutselt nii olla. Vahemaade tajumisel on tendentsiks lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses kiputakse tühje vahemikke samuti ülehindama
moondunud. Näiteks tuba, mis on sisustatud möödliga, tundub olevat suurem sama suurest toast, mis on tühi. Objektid, mis on heledavärvilised ja hästivalgustatud, tunduvad olevat suuremad ja lähemal kui need tegelikult on. Sageli tajutakse suurte vahemaade korral objekte olevat lähemal ja väikeste vahemaade korral kaugemal olevat. Täpselt sama on ka ajavahemikega. Näiteks lühiajalisi ajavahemikke kiputakse ülehindama, kuid alahindama pikemaaegseid ajavahemikke. Lastele tundub aeg voolavat aeglaselt, kuid samas vanemaealistele tundub aeg kulgevat kiiresti. Füüsikaliselt ei ole võimalik, et ühte neuronisse oleks kuidagi talletatud või salvestatud visuaalne kuvand ( s.t. informatsioon ) näiteks vanaemast. Puhtalt füüsiliselt pole see võimalik. Võimalik on ainult see, et mingi kindel neuron võib oma laenglemisega ja oma seostega teiste